11. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arengukoostöö Ümarlaua juht: tehnoloogia võidukäik arenguriikides on väga kiire

Foto: Pixabay.com
Paralleelselt EL arengukoostöö ministrite kohtumisega korraldab Arengukoostöö Ümarlaud 11. - 12. septembril rahvusvahelise konverentsi ”Digitalising Development”.

Konverentsi fookuses on digitaliseerimine arengumaades. Kahe päeva jooksul arutletakse, kuidas tehnoloogia suudab globaalset vaesust vähendada ja milliseid riske toob kaasa digiajastu jõudmine arenguriikidesse?

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Paar aastat tagasi oli hulk inimesi nördinud, et kuidas on võimalik sõjapõgenikena arvele võtta inimesi, kellel on taskus nutitelefon. Justkui oleks kaasaegne tehnoloogia mõeldud vaid privilegeeritud lääneriikide kodanikele. Konverentsi teema ei ole küll põgenikud, ent selline valulik reaktsioon näitab, et sõnapaarid „tehnoloogia ja arengumaa“ tunduvad tavakasutuses üksteist välistavatena.”

“Tahame seda või mitte, tehnoloogia võidukäik arenguriikides on väga kiire. Vaestel on suurema tõenäosusega olemas võimalus kasutada mobiiltelefoni kui puhast vett või korralikku tualetti. Tansaanias ei ole läbipääsmatud teeolud enam takistuseks lapse sünni registreerimisel – seda saab teha ka SMSi teel, Malawis transpordivad droonid küladest haiglatesse vereproove. Maailma miljardist puudega inimesest ligi 80% elab arenguriikides, tänu uutele tehnoloogiatele on neil oluliselt rohkem võimalusi lähedaste ja kaugetega suhtlemiseks ja ka töötamiseks”, lisas Solnik.

Konverentsi riskide paneelis tuleb jutuks nii andmekaitse kui digitaalne lõhe. Mida tähendab tehnoloogia kasutamine kodanike jaoks näiteks diktatuuririikides? Üle ei saa ka probleemist, et kui suhtlus, töövõimalused ja informatsioon kolivad internetti, jäävad ilma elektri või mobiililevita piirkonnad lihtsalt rongist maha. Uuringud näitavad, et tehnoloogia võidukäigust saab kõige rohkem kasu keskmine linnas elav rikas mees ja kõige rohkem kahju maal elav vaene naine. 

Eestis oleme harjunud mõttemalliga, et tehnoloogia on positiivne või vähemalt neutraalne. Konverentsi peaesineja, Amsterdami Ülikooli doktorikandidaat Alix Rübsaam, räägib enda ettekandes, miks tehnoloogia ei ole positiivne, negatiivne ega ka neutraalne. Kuidas toimub tulevikus õppimine ja töötamine, kas tehisintellekt tähendab inimkonna lõppu ja mida see kõik tähendab nii lääneriikide kui arengumaade jaoks?

Konverents toob kokku erinevad arengukoostöö valdkonnas tegutsevad osapooled ja nende vaated. Esinejaid ja osalejaid on nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabaühenduste seast. Lõpupaneelides on arutluse all, mida nii Euroopa kui arenguriikide kodanikuühiskond, erasektor ja riik teha saavad, et tehnoloogia aitaks vaesust vähendada?

Arengukoostöö Ümarlaud koondab Eesti 33 vabaühendust, mis tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755