Kasutajad, kes on ostnud oma seadmed iseseisvalt, saavad infot tarkvaratootjate kodulehtedelt, kuhu tootjad lisavad järjepidevalt uuendusi. Uuendused peaks kindlasti ära installeerima, sest muidu jäävad seadmed kaitseta.
Antud juhtumi näitel võiks ja peaks iga ettevõte omale soetatud seadmed ja IT-lahendused kriitilise pilguga üle vaatama ning mõtlema, kas pidevalt tehnoloogiliselt muutuvas maailmas on võimalik omi seadmeid ning eelkõige seadmetes olevaid andmeid veelgi enam kaitsta. „Suurettevõtete puhul standardlahendusi peaaegu polegi. Enamasti on neile pakutavad internetilahendused vastavalt nende vajadustele kohandatud. Ent väiksemad ärid saavad kasutada teenusena pakutavaid Wifi lahendusi,“ täiendas Talve.
Selline teenus sisaldab ettevõtte poolt valitud hulka seadmeid ning täiendavat haldustegevust kaughalduse teel. Haldustegevuste raames tehakse vajadusel tarkvara uuendamist ning seadmete taaskäivitamist; turvatud WiFi võrgu seadistamist ning paroolide loomist, eemaldamist ning taastamist. Lisaks pakub näiteks Telia WiFi võrgu eeldiagnostikat ning vajadusel saavad spetsialistid olla distantsilt abiks võimalike WiFi probleemide lahendamisel.
Turvaaukude ilmnemisel või tarkvaravigade puhul likvideerib teenuse pakkuja need vead võimalikult kiiresti. Äsjane WiFi turvaaugu juhtum on selgitavaks näiteks, kuidas sellise teenuse kasutamisega on võimalik võita aega ning turvatunnet ja ei pea ise muretsema tarkvaraliste paranduste pärast.
„Elame paraku maailmas, kus sama kiiresti, kui uueneb tehnoloogia, tekib ka juurde neid, kes on huvitatud sellest, et avastada tehnoloogias kitsaskohti, mida enda hüvanguks ära kasutada. Seetõttu on ilma spetsialistide abita oma seadmete turvalisust tänapäeval väga keeruline kontrollida,“ lisas Talve lõpetuseks.