Autor: ITuudised.ee • 9. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimeste tegevuste kohta internetis on nii-öelda “toimikud” ning peamiselt kasutatakse seda kas paremate ja personaalsemate teenuste või reklaami pakkumiseks. Suunatud reklaam ongi see, mille järgi kasutaja saab kõige lihtsamalt aru, et tema liikumist veebis jälgitakse.

Teise lihtsa näitena kasutaja tegevuse jälgimise kohta internetis on erinevate veebisaitide omavaheline koostöö. Näiteks kui otsid midagi Amazonist, siis võid kindel olla, et saad kohe sama tüüpi reklaami ka Facebookist.

Google ja sotsiaalmeedia teavad iga meie liigutust ja oskavad prognoosida palju rohkem, kui me ise arvame. Näiteks eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju, hobisid, tarbimiseelistusi ja krediitkaardi andmeid.

Inimesed kasutavad privaatsuse hoidmiseks tihti veebilehitseja salastatud režiimi, mis ideaalis tähendab, et kasutuse infot ei salvestata, kuid see pole lõpuni kindel. Üldjuhul seostatakse andmed ja muu teave inimesega IP-aadresside abil. Kui kasutada spetsiaalset programmi, näiteks Hot Spot Shield, mis peidab IP-aadressi, siis on meid palju raskem jälitada.

Samuti ei tasu hoida suhtlusmeedia kontosid pidevalt sisselogituna, sest see võimaldab sotsiaalmeedia ettevõttel ka inimese muid veebitegevusi jälgida Aron.

Spetsialisti sõnul pole Google’i või Facebooki “toimik” kaugeltki nii suur turvaoht kui küberkurjategijate tegevus. Kui arvuti, nutiteler või veebikaamera on nakatatud pahavaraga, siis on võimalik selle kaudu inimesi jälgida või pealt kuulata. Kõige lihtsam ennetustegevus on kaamerasilm lihtsalt kinni katta.

Kel kahtlus, see saab paari klikiga selgitada välja, milline sideliiklus arvutist välja läheb ning vaadata parasjagu töösolevaid rakendusi ning niimoodi leida ründvarale viitavaid peitrakendusi.

Katrin Aron