19. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuna e-residentide loodud uute ettevõtete arv on tublis kasvus, siis järjekorrad ja vahel ka kontode mitteavamised tulevad ikka esile,“ ütles Karjus. Tema sõnul näitab nende kogemus, et e-residendid ei vaja niivõrd klassikalist pangakontot, kuivõrd makse- ja arveldusteenuseid. "Viimastel kuudel on juba üle poolte e-residentide loodud ettevõtetest avanud arvelduskonto fintech (finantstehnoloogia – toim) ettevõtete kaudu nagu Holvi ja Transferwise ning seni on e-residendid näidanud rahulolu," rääkis Korjus.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost märkis, et e-residendi staatus ei anna konto avamisel eelist võrreldes teiste mitteresidentidega ning konto avamise protsess on täpselt samasugune. See tähendab, et mitteresidendina Eesti pangas kontot avada sooviv ettevõte peab andma ülevaate oma ärist ja selle seotusest Eestiga.

Roost ütles, et kuna pank peab lisaks kliendilt endalt saadud infole koguma täiendavalt teadmisi kliendi tausta ja äritegevuse kohta, ning mitteresidentidega seotud informatsiooni kontrollimine on keerulisem, võtab konto avamise protsess ka kauem aega ja on kulukam. "Edaspidi muudab e-residentsus suhtluse pangaga kliendi jaoks siiski lihtsamaks ja mugavamaks, näiteks nad saavad dokumente digitaalselt allkirjastada," ütles Roost.

Loe Äripäevast pikemalt, kuidas eurooplane ei saa Eestis äri teha.

Autor: Kristel Härma, Äripäev