20. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nende sündmuste kontekstis esitles novembris Single Window koostöövõrgustik enda poolt tehtava uuringu võtmetulemusi digitaalsetele tarneahelatele üle mineku eelduste osas ning pakkus lahenduskäigud paberivaba logistika rakendamiseks.  Rakendusuuring annab sisendi nii Eestis kui ka Euroopa Liidus hästi toimiva transpordidokumentatsiooni koostamise, vahetamise kui ka avalikule sektorile tolli- ja piiriületusprotseduuride või vedude kontrolli teostamiseks luues sellega võimaluse laiemaks tarneahelate digitaliseerimiseks.

Digitaalsete tarneahelate rakenduse eeldused

Keskseks küsimuseks Eesti-sisese, aga ka üle-Euroopalise paberivaba logistika aluseks on IT-tehnoloogilised võimalused. E-riigi teenuste kasutajatena Eesti ei kahtle, et infot on võimalik hoida ja edastada turvaliselt ning kui vaja, on võimalik kaasata infosüsteemide võrgustikesse läbi liidestuste erinevaid osapooli. Sama ei saa öelda kõikide EL liikmesriikide kohta, kuid Eesti eesistumise raames tehtav laiem selgitustöö ning teiste digitaalse siseturu toimimiseks tehtavate sammude tulemus on hakanud nö. “jääd sulatama”. Samuti ei ole EL üldiselt nii e-riigi-kauge, kui meile tundub või kui see oli paar aastat tagasi.

Nii konverentsid kui Eestis koostatud uuring rõhutavad, et digitaalsed tarneahelad ning paberivaba logistika saavad rakenduda vaid siis, kui selleks on olemas seadusandlik raamistik. Rahvusvahelised konventsioonid, millest enamasti rahvusvahelise kaubasaadetise ja sõiduvahendiga kaasas olev paberite hulk sõltub, on kaasaegsete e-lahenduste lubamises olnud konservatiivsed, kuid samas veendunud digitaalsete lahenduste pooldajad. Euroopa Komisjon aga on transpordi valdkonnas digitaalsete lahenduste rakendamiseks ette valmistamas isegi kahte õigusakti, mis mõne aasta möödudes peale läbirääkimisi liikmesriikidega peaks digitaalset infovahetust ja dokumentatsiooni võimaldama.

Digitaalsetele lahendustele üleminek on sujuv vaid siis kui selleks lisaks valmidusele on igal osapoolel võimalik aru saada ja tunnetada ka tekkivat ajasäästu, kokkuhoidu, majanduslikku kasu. Ajavõit ühe saadetisega seotud dokumentide koostamisele ja edastamisele, info otsimisele ja kontrollimisele ning taas-sisestamisele kuluva aja arvelt on erinevates ettevõtetes ja valdkondades keskmiselt igas protsessis 30-60%. Enamikes tänase vähese digitaliseeritusega ettevõtetes ulatub kokkuhoidu ühe-kahe inimese töötundide hulgani päevas. See on aga otsene rahaliselt mõõdetav sääst.

Neljandaks, ja võib-olla Eesti-suuruses väikeses riigis kriitiliseks eelduseks on sidusgruppide ja otsustajate nõusolek ning omavaheline koostöö digitaalsete lahenduste põhimõttelises kasutuselevõtu toetamises kui ka selle praktilises teostamises nii, et võimalikult vähe oleks kaotajaid. Ühtlasi, et digitaliseerimise käigus vaadataks üle ka ühised ja omavahelised infoedastuse ja –vahetuse tegevused ehk äriprotsessid, mis dokumentide koostamiseks ja edastamiseks tehakse. Sidusgruppide üldine soosiv foon on tänaseks oluliselt kõrgem kui näiteks aasta tagasi ning oma roll selles on ka Single Window koostöövõrgustiku jätkupideval selgitustööl.

Kuidas edasi?

Single Window koostöövõrgustik jätkab koostööd ettevõtete ning riigiasutustega, samuti teevad selle juhtgrupi liikmed koostööd Euroopa Komisjoniga, et võimalikud arengud Euroopas oleks ka Eesti huvidega kooskõlas ning et võimalusel võetakse õigusaktide väljatöötamisel arvesse meie juba toimivaid ning meie jaoks loogilisi lahendusi.

Digitaalsetele tarneahelatele ja paberivabale logistikale ülemineku eelduste ja lahenduste rakendusuuringu jätkub detailsete infosüsteemide omavahelise ühendamise ja andmete tehnilise vahetamise loogikate välja töötamiseks. Teine osa uurimistegevusest kogub kokku erinevate ettevõtete näited ning info selle kohta, kui suur võiks olla nende sääst ja ajavõit digilahenduste kasutuselevõtust.

Küsimus täna ei ole enam selles, kas minnakse üle paberivabale logistikale, vaid pigem, et millal ning kui suures ulatuses. 

Autor: Aali Lilleorg, Ulrika Hurt