Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga käivitas sideettevõtjatega avaliku konsultatsiooni, et defineerida kõik aadressid üle Eesti, kus kiire internet on turutingimustel kättesaamatu. Pärast tagasisidet sideettevõtjatelt järgneb riiklik toetusmeede, et kiire internet jõuaks nende aadressideni.
- ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Foto: Andras Kralla
„Infoühiskond võimaldab ettevõtetel ja inimestel teha tööd ja igapäevaseid toiminguid asukohast sõltumata. Seetõttu peab kvaliteetne internetiühendus olema kõigile Eesti inimestele ja ettevõtjatele kättesaadav, seda ka linnadest väljaspool,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Täna sideturuosalistele välja saadetud kirja eesmärk on kaardistada nn valged alad ehk kõik aadressid üle Eesti, kus praegu kiire internet puudub (allalaadimiskiirus alla 30 Mbit/s) ning kuhu erasektor järgmise viie aastaga pole omal initsiatiivil sisenemas. Kirjas palutakse kõigil turuosalistel teada anda jaanuari lõpuks aadressidest, kus nad plaanivad järgmise viie aasta jooksul kiiret internetti pakkuda.
„Kaardistamise eesmärk on vältida riikliku investeeringut piirkondades, kuhu erasektor on äriliselt sisenemas. See tähendab, et meie eesmärk on välistada konkureeriva taristu ehitamist sinna, kuhu see majandusliku tasuvuse tõttu niigi ehitatakse, ja rajada riigi toel kiire interneti võrk ainult nendesse piirkondadesse, millest erasektor pole huvitatud,“ lisas minister Palo.
Nn valgete alade kaardistus on Euroopa Liidu suunistest tulenev eeltingimus selleks, et toetusmeede välja töötada. Kui valge ala on defineeritud, järgneb avalik konkurss, mille eesmärk on viia kiire interneti ühendus kohtadesse, kuhu see turutingimustel ei jõuaks. Sealjuures peab rajatav võrk olema selline, mis võimaldab teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See tähendab, et kliendid saavad ise valida, millise internetipakkuja teenust kasutada. Meede avatakse järgmise aasta alguses ja selle maht kokku on 20 miljonit eurot.
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele