• 15.04.18, 18:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marten Kaevats: kas oleme valmis ja avatud kasutama uusi asju

Marten Kaevats riigikantseleist rääkis Pärnu Finantskonverentsil, mis on riigikantseleisse vastloodud tehisintellekti eksperdirühma eesmärgid ja miks on seda vaja.
Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.
  • Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats. Foto: Andras Kralla
Tehisintellekti eksperdirühmal on lihtsustatult kolm ülesannet: luua algoritmivastutuse seaduse eelnõu, panna kokku strateegia ja katalüseerida laiemat valdkonna tundmist terves ühiskonnas, rääkis riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.„Tehnoloogiliste muutuste intervall muutub aina kiiremaks. Küsimus ei ole tehnoloogiline, milline infosüsteem on parim, vaid kas oleme valmis ja avatud kasutama uusi asju,“ rääkis Kaevats.
Algoritmides on toimunud viimase kaheksa aastaga tohutu areng. Varem oli algoritmil keeruline eristada kassi ja koera. Nüüd on politseinikel Hiinas ees päikeseprillid, mis suudavad inimesi tuvastada ja tualetis väljastatakse pärast näotuvastust igale inimesele kindel kogus WC-paberit.Kaevatsi sõnul on peamine küsimus mõtteviisis. Ühiskond peab olema avatud muutustele ja peab juurutama mõtteviisi, kus läbikukkumine on ok. „Inimesed on nagu langevarjud, nad töötavad ainult siis, kui nad on avatud,“ ütles Kaevats.Loodav strateegia on plaan sellest, kuidas Eesti ühiskond saaks sellest tehnoloogiast maksimaalselt kasu lõigata. „Kõige radikaalsem ettepanek praegu laual on teha algoritmist õigussubjekt,“ rääkis Kaevats.Tähtis on vastutuse küsimus, kuidas tagada otsustamisprotsesside (algoritmide) täpsus ja teha kindlaks, et otsused ei ole kallutatud, vaid on tehtud faktiliselt õige info põhjal. Õiguslik selgus annaks investoritele ja ettevõtetele julguse, et katsetada uusi ärimudeleid ja teenuseid.„Näiteks kui isesõitev auto, milles on ainsana sees alaealine laps, teeb avarii, siis kes on süüdi?“ tõi Kaevats näite seni lahendamata olukorrast.Kaevatsi sõnul on vastutuse liigid seaduses juba olemas, midagi uut ei ole tarvis luua. Vaja on protsess läbi käia niiviisi, et see oleks kõigile üheselt ja lihtsalt arusaadav. Keerukus nendes süsteemides on kasvav ja oleks loogiline vastutuse küsimus üldisel tasandil ära lahendada.Riigi vaatenurgast on väga palju võimalik efektiivsemalt teha. Näiteks tervishoius on arstid spetsialistid konkreetsel ja kitsal alal, aga algoritm suudaks kogu tervikpilti vaadata ja juhtida tähelepanu muutustele, mida arst ei pruugi märgata. Ka riigi rahandus on suurel määral automatiseeritav.Allikas: Äripäev

Seotud lood

Uudised
  • 30.07.17, 23:14
Isejuhtivad bussid näitavad tehnoloogia tulevikutrendi
29. juulil alustasid Tallinnas pilootprojektina sõitmist isejuhtivad bussid, mis hakkavad kõiki soovijaid sõidutama kuuel päeval nädalas marsruudil Kultuurikatel – Mere pst. Isejuhtivad bussid on Tallinna tänavatel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia areng ja selle mõju ühiskonnale. Bussid on käigus augusti lõpuni.
Uudised
  • 25.09.17, 18:15
Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüs tõstatab robootikaseaduse loomise vajaduse
Isejuhtivate sõidukite õigusanalüüsi vaheraport on jõudnud järeldusele, et tehnoloogilisi arenguid silmas pidades on mõistlik tervikseadusena välja töötada robootikaseadus, mis looks aluse mistahes robot-agentide regulatsiooniks.
Uudised
  • 27.03.18, 15:32
Eesti saab tehisintellekti strateegia ja seaduse
Riik käivitab valdkonnaülese projekti tehisintellekti kasutuselevõtmise analüüsimiseks ja ettevalmistamiseks, sh testkeskkonna arendamiseks Eestis.
Uudised
  • 21.11.17, 08:25
Marten Kaevats: Eesti tugevus seisneb avatud mõtteviisis, mitte tehnoloogias endas
SEB finantsjuhtide foorumil ütles Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik, et Eesti edu võti ei peitu mitte tehnoloogias vaid mentaliteedis.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.24, 15:53
KPMG ekspert: kõige kiiremini tasub ära rutiine automatiseeriv AI-rakendus
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele