Kallas: rohkem raha teadus- ja arendustegevusse

„Oluline on fookus ja prioriteedid. Me ei saa Eestis raha paremale ja vasakule külvata, küll aga on Eestis valdkondi, kus meil on võimalik saada maailmas number üheks ja siin ongi küsimus prioriseerimises,“ ütles ta.

Kallas tõi näiteks soomlased. „Kogu puidutehnoloogiaalane intellektuaal on nende käes, nad on selgelt oma fookuse sinna pannud ja on selles ka liidrid,“ lisas Kallas seminaril „Teadmistepõhine Eesti – kuidas sinna jõuda?“.

Samuti seminaril esinenud Tartu Ülikooli geneetiku Lili Milani sõnul peab selleks, et meil oleks kümne aasta pärast geenitehnoloogias midagi uut ette näidata, olema kindlustunne raha olemasolu kohta. „Me ei tea veel, mis see uuendus on, aga meil on vaja laiemalt raha investeerida,“ nõustus ta Kallase seisukohaga.

Samas Swedbanki juht Robert Kitt jäi eriarvamusele, öeldes, et tehnoloogiline progress ei küsi, milline on rahastamise tsükkel. „Progress juhtub siis kui ta juhtub. Sellist programmeeritud lähenemist ei saa teha, et kolme aasta pärast jõuame selle avastuseni ja siis järgmiseni,“ selgitas ta. Kitt lisas, et poliitikud ei saa riiklike prioriteete niiviisi kehtestada.

Kaja Kallase sõnul on teadus- ja arendustegevuse rahastamine viimastel aastatel pidevalt vähenenud. „Selle tagajärjel kannatab meie kõrghariduse ja teaduse võimekus. Rääkimata majanduse ja rahvusvahelise konkurentsi võimekusest,“ kinnitas ta.

Spetsiaalselt seminariks valminud uuringust tulevikuhariduse teemadel selgus, et 74% inimestest toetab teadus-arendustegevuse rahastamise tõstmist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 70% vastanuist leidis, et senisest enam peaksid sinna panustama ka ettevõtted.

„Kuigi ettevõtete roll siin on oluline, siis ei ole innovatsioon ainult nende asi. Meil ei ole suuri korporatsioone, kus teadus- ja arendustöö kohapeal ära tehakse. Eelkõige on vaja ettevõtjaid toetada rakendusuuringute vallas,“ ütles Kallas.

Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk ütles, et avalikkus toetab väga üksmeelselt 1% eraldamist SKPst teadus-arendustegevusele. „See toetus on isegi suurem, kui oleme näinud 2% eraldamisele riigikaitse vajadusteks. Seega ei tasu arvata, nagu ootaksid valijad erakondade poolt vaid otseseid heaolu kasvule suunatud valimilubadusi ? la „palju pappi ja kohe“, vaid nad suhtuvad vägagi mõistvalt riigi poolsetesse tulevikku suunatud teadus-haridusinvesteeringutesse,” kommenteeris Kivirähk.