Autor: ITuudised.ee • 18. mai 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kukkunud telefon võib rikki minna ka pool aastat hiljem

Nutitelefoni kõvale pinnale kukkudes võib ekraan kergesti puruneda.
Foto: Raul Mee
Mobiiltelefoni mahakukkumisest või muljumisest tingitud vigastus võib mõju hakata avaldama ka pool aastat hiljem.

Tele2 Eesti poole pöördub katkise telefoniga igas kuus ligi tuhat inimest. Pooltel juhtudel on tegu seadme kukkumisest või muljumisest tingitud vigastusega. "Telefonid kukuvad ja muljuvad eelkõige hooletusest," rääkis Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov.

"Tihti ei pöörata väikestele löökidele piisavalt tähelepanu, kuna seade on pärast näiliselt töökorras," nentis ta. "Löögi järel võivad tekkida aga mikrovigastused, mis mõnel juhul hakkavad mõjutama seadme kasutamist ja normaalselt funktsioneerimist alles pool aastat hiljem," lisas Seliov.

Muljutud ekraanide puhul on iseloomulikeks vigastusteks värvilised laigud või triibud ekraanil, värelev või must pilt ning surnud pikslid. "Telefone on katki muljutud nii asju täis käekotis, peolauas kukkunud klaasi või taldrikuga kui ka kallistades," nimetas Seliov põhjuseid.

Ta lisas, et on ka juhtumeid, kus kliendi teada pole telefon põrutada saanud, kuid hiljem selgub, et seadet on kasutanud laps, kes telefoni käest libisemisest pole julgenud rääkida.

"Näeme üha sagedamini nutiseadmeid ka väikelaste käes, kes ei tunneta, kui habras telefon tegelikult on," tõdes Seliov, lisades, et seetõttu pole midagi imestada, kui kasvamas on ka nende ekraanikahjustuste hulk, mis on tekitatud väikelaste poolt, kes topivad nutitelefoni suhu, pillavad selle kärust maha või muljuvad ja löövad vastu plastmassist mänguasju.

Markantsemad kukkumise näited on, kui telefon unustatakse auto katusele ja alustatakse sõitu. "Harvad pole ka juhud, kui telefon kukub maha just voodist või komistatakse laadimisjuhtme taha," ütles Seliov.

Seadme kukkumisest ja muljumisest tekkivate vigastuste eest saab seadet väliselt kaitsta kaitseklaasi ja ümbrisega, mis on soovitatavalt silikoonist. Kaitseklaas ei kaitse siiski ekraani pideva ja pikaldase surve eest ning laigud ja triibud võivad ka sel juhul tekkida. Pigem kaitseb kaitseklaas terava põrutuse või löögi eest.

Tele2 klienditeenindusdirektor märkis, et väliselt võivad (silikoon)ümbris ja kaitseklaas vigastuse küll ära hoida, kuid kukkumisest tulenev põrutus võib mõjutada väga õrnasid sisekomponente.

"Silikoonümbris on plastikümbrisest parem, kuna pehme silikoon hajutab kukkumisest tekkivad põrutust paremini ning on suurem tõenäosus seadme terveks jäämisel õnnetusjuhtumi puhul," sõnas Seliov.

Lisaks välisele kaitsmisele on mõistlik mõelda läbi, kas telefoni on tarvis alati vannituppa kaasa võtta, kus juhtub samuti uskumatult palju õnnetusi, või mitte. Samuti on mõistlik telefoni laadides asetada see turvalisse kohta, kus pole ohtu juhtme taha komistada või seadmel vibreerides maha kukkuda.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755