Autor: ITuudised.ee • 30. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaga kasvas keskmine palk info ja side valdkonnas 2004 eurolt 2067 eurole, seega 3,2%. Võrdluseks oli riigi keskmise palga kasv samal ajal 7,7%. IT-alaga sarnaselt kõrgeid palku maksvas finants- ja kindlustussektoris suurenes aastaga palk aga lausa 14,6%.

Keskmine brutopalk oli esimeses kvartalis 1242 eurot. Aastakasv 7,7% oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.

Keskmine palk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes esimeses kvartalis palk 2,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu.

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes palk eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 22% ja tõusid aastataguse esimese kvartaliga võrreldes 24%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise palga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas võrreldes mullusega tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes aastatagusega tõusis keskmine palk enim muudes teenindavates tegevustes (hõlmab organisatsioonide tegevust, kodutarvete parandust, iluteenindust), kus keskmine palk on üks madalamaid. Kasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500 eurole ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on sellest aastast vaatluse all ka vähem kui 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1510 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1386 eurot) ja Tartu (1209 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas. Palga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Alates selle aasta esimesest kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli esimeses kvartalis 1667 eurot, kasv aastatagusega võrreldes 7,1%.