Autor: Indrek Kald • 15. juuni 2018

Eile toimunud Euroopa teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa horisont" uue perioodi esimesel siseriiklikul arutelul leidsid osalejad, et raamprogrammil võiks olla suurem mõju Eestile olulistes valdkondades. Selle üheks eelduseks on muuhulgas ka siseriikliku koostöö tõhustamine.

Arutelupäeva avanud asekantsler Indrek Reimand rõhutas Euroopa teadusraha parema kasutamise vajadust. "Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm muutuks oluliste valdkondade eesvedajaks, panustades neisse varasemalt rohkem vahendeid. Eestil on varasemast oluliselt paremad võimalused tänu eesistumisele kujundada Euroopa teaduse tulevikku," sõnas ta.

"Teadusvaldkondade prioritiseerimine ja vahendite täpsem suunamine aitab nendel valdkondadel saavutada arengueelist ja saada Euroopast rahalist võimendust. Eesti jaoks on selleks näiteks küberjulgeolek, personaalmeditsiin, biomajandus ja e-riigi võimalused," lisas Reimand.

Ministeeriumi teatel on Eesti teadlased ja ettevõtjad praegusest programmist Horisont 2020 taotlemisel olnud väga edukad võrreldes teiste riikidega. Samas on murekohaks jäänud valdkonda laiemalt hõlmavate projektide elluviimine.

Eilsel arutelul jõuti järeldusele, et Euroopa programmide vahendite veelgi edukamaks kasutamiseks on vaja arendada siseriikliku koostööd nii teadusasutuste, valitsusasutuste, erasektori ja kolmanda sektori vahel.

Lisaks rõhutasid osalejad, et programmist peab saama Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi loomulik osa, mis toetab rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö ning eesliini teadmiste ja rakenduste siirde kaudu Eesti ühiskonna arengut.

Koos järgnevate aruteludega kujunevad suve lõpuks Eesti seisukohad, mis kinnitatakse valitsuse poolt.

Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon teadusvaldkonna programmi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse teadusesse aastail 2021-27 ligi sada miljardit eurot.