Autor: Indrek Kald • 24. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõik ettevõtted, kes haldavad ise oma IT-masinat ega osta seda teenusena sisse, on varem või hiljem dilemma ees, et kui päevakorda kerkib tehnoloogia elukaare seisukohast uuenduskuuri tegemine, siis mille kasuks otsustada: kas jätkata vanaviisi või vaadata moodsamate tehnoloogiate poole," kirjutab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil portaalis digitark.ee.

Uue tehnoloogia positiivseks omaduseks on selle võime skaleeruda, paraku skaleeruvad Danili sõnul koos sellega ka riskid. "Igasugune laiendamine kasvatab riske, sest üldjuhul on kõik andmed hajutatud laiali üle terve keskkonna. Seetõttu tekib küsimus, kas alati võib olla kindel, et kõik algoritmid töötavad nii nagu tootja poolt ette nähtud," sõnab ta.

Turul pakutakse palju tarkvarapõhiseid IT-taristu lahendusi, nt ülilõimitud taristu (HCI) või tarkvarapõhine andmesalvestus (SDS). Need on saadaval juba mõnda aega ning selle valdkonna tegijaid lisandub pidevalt.

"Alati ei saa väita, nagu oleks vana ja töökindel lahendus halb ning uus ja moodne hea. Küll saab valikutel määravaks, mis on ettevõttel täna olemas ja mida on võimalik edasi kasutada. Eriti kehtib see olemasolevate tarkvaralitsentside kohta: olgu selleks siis hüperviisor või haldusvahendid, küsimus on selles, kas seda saab edasi kasutada ning kuidas tootja litsentsipoliitika toetab uut tüüpi lahendust," selgitab Danil.

Nimelt võib tekkida olukord, kus riistvara hinnas saavutatud sääst võib kaasa tuua täiendava vajaduse tarkvaralitsentside järgi, mis kogu planeeritud kasu elimineerib.

Danili kinnitusel sobivad tarkvarapõhised lahendused rohkem ettevõtetele, kelle äriprotsessid vajavad IT poolset pidevat ümberkorraldamist. "Selline kooslus võib anda olulist säästu ehk kehtib põhimõte: moodne aeg, moodsad ettevõtted, agiilne äri. Siia alla võib liigitada näiteks teistele ettevõtetele IT teenuseid osutavad teenusepakkujad – kliente võib summaarselt olla palju ja pidevalt vajatakse ümberkorraldusi," kirjutab ta.

"Traditsioonilisemalt tegutsev äri – näiteks tootmisettevõte – ei pruugi aga esmajärjekorras vajada kõike uue tehnoloogia poolt võimaldatavat ning sellisel juhul ei ole kasutamata jäävate võimaluste eest maksmine ka otstarbekas," lisab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.