Eesti plaanib koos Soome ja Läti kaitseministeeriumiga Euroopa Liidu kaitsekoostöö raames arendada mehitamata maismaasüsteeme, projektiga võivad liituda ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia.

- Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.
- Foto: Andres Haabu
Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi sõnul on mehitamata maismaaplatvormide kasutamises lähitulevikus ette näha sarnast plahvatuslikku kasvu, nagu võisime näha mehitamata õhusõidukitega 10–15 aastat tagasi.
"Projekti ambitsioon on koostöös partneritega välja töötada mehitamata maismaasüsteemide lahendus, millest saaks Euroopa standard," kinnitas ta.
ELi projekti raames töötataks välja mehitamata maismaasõiduk koos autonoomse juhtimissüsteemi, küberkaitse lahenduse ning integreeritud sensorvõrgustikuga. Süsteemi esialgsed kasutusfunktsioonid on seotud situatsiooniteadlikkuse parandamisega lahinguväljal ning üksuste manööver- ning transpordivõimekuse efektiivsuse kasvatamisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tulemus peab olema sõdurile usaldusväärseks kaaslaseks lahinguväljal, mis muudaks tema otsuse tegemise kiiremaks, kantava koorma väiksemaks ning suurendaks märgatavalt vastupidavust ning kaitset.
"Usaldusväärne süsteem ei ole pelgalt sõidukikeskne. Tõeline uuenduslikkus koorub välja autonoomsest juhtimissüsteemist ning integratsioonist sensorite ning teiste mehitatud ja mehitamata platvormidega nagu UAVd, radarid, juhtimispunktid jne," lisas Salm.
Projekti rahastamiseks on plaanis kasutada Euroopa Kaitsefondi vahendeid 30–40 miljoni euro ulatuses, millele lisandub osalevate riikide panus. Planeeritavaks projekti alguseks on järgmise aasta esimene pool.
Eesti on projekti ettevalmistamiseks käivitanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtimisel mehitamata süsteemide taktikalise taseme üksuste lahinguvõime tõstmise teadus- ja arendustegevuseprojekti, mida viiakse ellu koostöös üheksaliikmelise Eesti kaitsetööstuse konsortsiumiga.
Mehitamata maismaasüsteemide arendamise projekt esitati Euroopa Liidu riikide alalise struktureeritud kaitsekoostöö PESCO projektide teise taotlusvooru. PESCO raames läbiviidavate projektide käivitamiseks on vajalik ELi kaitseministrite heakskiit.
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.