Autor: Indrek Kald • 4. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tiirmaa-Klaari sõnul on jätkuvaks globaalseks väljakutseks käitumisreeglite kehtestamine küberruumis. "Oluline on jätkata Eestis juba alustatud tööd küberruumis kehtiva rahvusvahelise õiguse analüüsi osas, samuti kaasuda rahvusvahelistesse protsessidesse kübernormide ja usaldusmeetmete arendamisel küberruumis," sõnas ta.

"Lisaks on plaanis jätkata Eesti aktiivset osalust käimasolevates ELi ja NATO küberalgatustes ning arendada kahepoolset küberjulgeoleku alast koostööd Eestile oluliste liitlastega," lisas Tiirmaa-Klaar.

Välisminister Sven Mikseri sõnul on küberturvalisus olnud Eesti riiklik prioriteet juba aastaid. "Küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatilise esindaja määramine on üks loomulik samm selle valdkonna tegevuste arendamisel," selgitas ta. "Digitaalse riigina on Eesti jaoks oluline, et rahvusvaheline koostöö küberturvalisuse valdkonnas muutuks veelgi tõhusamaks," lisas minister.

Esindaja peamisteks ülesanneteks on küberjulgeolekut puudutava Eesti välispoliitika kujundamine, selle koordineeritud elluviimise tagamine ja Eesti seisukohtade esitamine välispoliitiliste platvormide raames ja rahvusvahelisele koostööle kaasaaitamine küberjulgeoleku valdkonnas.