Autor: Indrek Kald • 19. september 2018

Enamlevinud pilveteenusteks Eestis on finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamine ja salvestamine ning e-postiteenused. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info ja side valdkonna ettevõtted, mis ise seda teenust ka pakuvad, selgus statistikaameti uuringust.

Pilveteenuste näol on turule tulnud lahendused, mis võimaldavad tark- ja riistvara või nende kombinatsioone rentida või kasutada serveriruumi failide säilitamiseks ja salvestamiseks. Selliste teenuse kasutamine võimaldab ettevõttel hakkama saada ka IKT-spetsialistideta, kuna pilveteenuseid haldavad ja monitoorivad teenusepakkuja spetsialistid, teatas amet. 

13%-l ettevõtteist on sel aastal tööl info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialist. IKT-spetsialiste üritas värvata või värbas 6% ettevõtteist, 4%-l oli raskusi spetsialisti leidmisel. Paraku ei näita IKT-spetsialistide arv eelneva aastaga võrreldes kasvutrendi, vaid pigem mõningast langust. See on muuhulgas seletatav ka asjaoluga, et mullu IKT-spetsialiste värvanud või värvata üritanud ettevõtteist enam kui pooled olid nende leidmisel raskustes.

Sel aastal kogus statistikaamet IT-uuringuga ettevõtetelt esmakordselt infot ka kolmemõõtmelise printimise tehnoloogia kasutamise kohta. Kuigi 3D-printimine pole uus teema, ei ole selle kasutamine ettevõtluses väga levinud.

Küllap on põhjus selles, et tehnoloogia pole odav, samuti piirdub kasutusel olev tehnoloogia peamiselt plastikuga, kuigi ülikoolides on tehtud juba katsetusi ka metallist objektide 3D-printimisega, seisab ameti teates.

Uuringu tulemustest selgub, et 2% Eesti ettevõtteist on kasutanud 3D-printimist. Enim on tehnoloogiat kasutatud info ja side, töötleva tööstuse, tervishoiu ja kaubanduse valdkonna ettevõtted. Peamiselt kasutati 3D-printimist ettevõtte enda tarbeks mudelite või prototüüpide valmistamisel või tootmisprotsessides.

Kogemuslugude seminaril "Masinõpe ja automatiseerimine klienditeeninduses"

Tutvu programmiga ja registreeru SIIN!

 

Uuringu andmetest selgub, et tööstusroboteid on kasutanud 3% ja teenindusroboteid ligi 1% Eesti ettevõtteist. Enim on teenindusroboteid kasutanud 250 ja enama töötajaga suurettevõtted. Töötleva tööstuse ning veondus- ja laondusettevõtted on teenindusroboteid kasutanud nii ladude käitlussüsteemides kui ka monteerimistöödel.

Teenindusroboteid kasutanud ettevõtteist 35% kasutas neid klienditeeninduses, näiteks klientide teavitamisel, kaupade paigutamisel, tooteinfo edastamisel.