Eestis on osutunud liiga kulukaks olemasolevate IT-süsteemide kaasajastamine ning pidurdunud on ka võimalused uute eelnõude seaduseks vormistamisel, sest vajalike IT-süsteemide arendamine võtab palju aega ja keeruline on hinnata, kui palju ja millal sellele raha on võimalik saada.

- Justiitsministri hinnangul on seaduste elluviimine IT-süsteemide aja- ja rahamahukuse tõttu sattunud küsimärgi alla.
- Foto: Andras Kralla
“Tegelikkuses on see suur probleem, kus me oleme osutunud IT-lahenduste pantvangiks, kus avaliku halduse võimestamisega tekib oht, me muutume tõesti paindumatuks,” möönis justiitsminister Urmas Reinsalu riigikogu ees, vastates küsimustele, miks korruptsioonivastased meetmed ei taha kuidagi reaalsuseks vormuda.
Näiteks rahandusministeerium pidi välja arendama rakenduse Riigiraha, mis võimaldaks analüüsida kohalike omavalitsuste finantsseisu ja tegevust. Reinsalu möönis, et tähtajaks oli sellel 2018, kuid tegelikkuses on seda täies mahus oodata pigem 2020. aastaks. Probleemiks on saldoandmike infosüsteemi piiratud võimalused.
“Pean tunnistama, et see ei ole esimene kord, kus ma selliste juhtumitega kokku puutun – ja seda on olnud korduvalt, see on niisugune retsidiiv –, kus mingite muudatuste, legitiimsete riigis vajalike muudatuste elluviimine võtab tegelikkuses märkimisväärselt kauem aega, kus üheks takistuseks saab see, et infosüsteemid vajavad muutmist. Need on otsekui takistus iseeneses, kuna nende muutmine eeldab märkimisväärset raha,” rääkis Reinsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Üha rohkem inimesi töötab hübriidrežiimis ehk kontoris viibimise ja kodus töötamise vaheline piir on hägustunud. Sellega koos muutuvad üha paindlikumaks ka töötamiseks vajalikud lahendused. Üheks uuenduseks on tõsta veebikoosolekute ja sündmuste korraldamise tehnilist kvaliteeti ning tõhusust, ent milliseid võimalusi lähitulevik pakub?