Autor: Indrek Kald • 17. detsember 2018

Helmese masinõppe spetsialisti Oliver Stimmeri sõnul on kaheastmeline biomeetriline tuvastus tavapärasest uksekaardist või -kiibist oluliselt turvalisem, sest kaart võib koju jääda või ära kaduda, aga näo ja sõrmejäljega seda juhtuda ei saa.

Helmese hoonesse väljast sissepääsemiseks tuleb end tuvastada nii näpujälje kui näotuvastusega. Maja sees piisab korruste vahel liikumiseks ainult näotuvastusest.

"Maja sees liikuda on eriti mugav, sest süsteem tuvastab töötaja ning avab ka ukse automaatselt. See tähendab, et inimene saab arvuti ühes ja kohvitass teises käes korruste vahel ilma ühtegi lisaliigutust tegemata liikuda," rääkis Stimmer.

Helmeses kasutuselolev näotuvastuslahendus suudab inimese eristada ka pimedas – selleks kombineeritakse infrapunakiirguse ja taustavalgusega tehtud foto ning loetakse välja täpsed punktid, mille abil isik tuvastatakse. Süsteem toimib sõltumatult edasi ka interneti- või voolukatkestuse korral.

Kuigi Eestis pole Stimmeri sõnul näotuvastusel põhinevad turva- ja tuvastussüsteemid veel väga levinud ja inimestel võib sellega seoses eelarvamusi olla, on tema kinnitusel vaid aja küsimus, mil uus tehnoloogia massidesse jõuab.

"Praegu on see üleriigiliseks kasutuseks ka kallivõitu, aga varsti näeme biomeetrilisi lukke ja tuvastussüsteeme kõikjal meie ümber ja ka kodudes," on Stimmer veendunud.

Novembris käivitas Helmes töötajatele ka biomeetrilise raamatukogu, mis tuvastab laenutaja ja soovitud raamatu automaatselt.

Jaan Pillesaare suuromanduses Helmeses töötab eri riikides kokku 570 inimest. Helmese suuremad kliendid on rahvusvahelised organisatsioonid ja ettevõtted nagu OECD, Kühne+Nagel, DNB, Telia, SEB, Solera jt.