Indrek Kald • 7. jaanuar 2019
Jaga lugu:

Õppejõud: ka Eesti vajab digimaksu

Ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõud Janus Paurman.  Foto: Erakogu

Ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõu Janus Paurmani sõnul on Eesti jäänud uue majanduse reguleerimisel magama, kaotades miljoneid eurosid ning pannes oma ettevõtted ebavõrdsesse seisu.

Prantsusmaa kehtestas 1. jaanuarist suurtele interneti- ja tehnoloogiafirmadele nagu Google, Facebook ja Amazon nn digimaksu.

"Hinnanguliselt teenivad Google ja Facebook Eestis aastas vähemalt 10-15 miljonit eurot reklaamitulu, aga kogu see raha liigub ühtegi maksu maksmata Eestist välja. Internetifirmad võtavad Eesti firmade raha, reklaamivad nende firmade tooteid ja teenuseid Eesti inimestele, mille peale Eesti inimesed tarbivad neid tooteid ja teenuseid Eestis. Kogu äri toimub Eestis, aga reklaamiraha pealt siia sentigi maksutulu ei jää," ütles Paurman.

Ta lisas, et laekumata jäävad ka ettevõtte tulu- ning tööjõumaksud. "Seetõttu on Eesti reklaami- ja meediafirmad ebavõrdses konkurentsisituatsioonis, tasudes samalt teenuselt 20protsendilist käibemaksu ning muid tasusid," lisas Paurman.

"Euroopa Liidus pole siiani suudetud ühtselt kokku leppida, kui palju ja kuidas peaks nende internetiettevõtete eri riikidest teenitud tulu või käivet maksustama. Esialgne plaan on maksustada internetifirmasid kolmeprotsendilise maksuga, mis on ikkagi Eesti firmadele kehtiva 20protsendilise käibemaksuga võrreldes naeruväärselt madal," selgitas Paurman.

Mainori maksuõppejõu sõnul e-riik magab, loodetakse Euroopa Liidu ja [Euroopa Komisjoni digivoliniku] Andrus Ansipi tegevusele, aga paratamatult on meie taskud järgmisel aastal sama tühjad. "Äri läheb järjest enam internetti ning internetiteenused, mis riigi sees osutatakse, peaks seal ka maksustatud olema," lisas Paurman.

"Google, Amazon ja Apple on kõvad vastased, aga me peaks olema digivaldkonna reguleerimisel eesrinnas. Regulatsiooni saaks rakendada sarnaselt, kuidas paar aastat tagasi tehti korda internetikasiinode äri – neile, kes üritasid litsentsi tegemisest kõrvale viilida, kohaldati armutult geoblokeeringut. Täna sellise lahenduse õigsuse osas keegi enam ei vaidle ning maks laekub korralikult," selgitas Paurman.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Enimloetud
Aali Lilleorg
Aali LilleorgtoimetajaTel: 505 3172aali@ituudised.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee