Indrek Kald • 9 jaanuar 2019

Swed: ekspordi väljavaade on halvenenud

USAsse müüdud Ericssoni mobiilsideseadmed on üks kahest kaubagrupist, mis annavad suure osa Eesti ekspordikasvust, kuid välisnõudlus on nõrgenemas.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.  Foto: Andras Kralla

Eestis toodetud kaupade ekspordikasv oli novembris tugev – aastases võrdluses 22%. Ligikaudu 44% ekspordikasvust tuli kahest kaubagrupist – õlitoodetest (sealhulgas põlevkiviõlitoodetest) ja mobiilsideseadmetest. Ilma nende kaubagruppideta kasvas eksport novembris 14%, mis on samuti väga korralik näitaja, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tugeva panuse ekspordikasvu andsid veel puittooted, mööbel, teravili ja mustmetallid. Kõige enam kasvas eksport USAsse ja Singapuri – need kaks riiki andsid ligikaudu 60% novembrikuisest ekspordikasvust. USA kasv tuli peamiselt mobiilsideseadmetest, Singapuri veeti aga õlitooteid.

Möödunud aasta esimese kümne kuu jooksul oli Eesti kaupade ekspordikasv Euroopa Liidu kiireimate hulgas.

Ekspordihindade kasv on Mertsina kinnitusel aeglustunud, mistõttu oli ekspordikasv tugev ka püsivhindades. "Samas, kaubandustingimused eelmisel aastal halvenesid – sisseostetud kaupade hinnad kasvasid ekspordihindadest kiiremini. See halvendab ettevõtete finantsseisu. Muidugi oli pilt üksikute kaupade lõikes väga erinev," märkis ta.

Eesti suurima kaupu eksportiva tööstusharu, töötleva tööstuse, ettevõtted suunavad ekspordiks keskmiselt ligi 67% käibest. Samas suurendasid töötleva tööstuse ettevõtted möödunud aastal oma kodumaisele turule müüdud käivet kiiremini kui ekspordimüüki.

"Välisnõudlus ei aita Eesti ettevõtetel mitte ainult käivet suurendada, vaid mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda kõrgem on üldjuhul tema tootlikkus," kinnitas Mertsina.

Arenguseire keskuse analüüsi järgi ekspordivad 29% Eesti ettevõtetest otse ja 80% eksportivatest ettevõtetest on kuni kahe tehingupartneri kaugusel.

Kuigi Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimustele on möödunud aasta algusest halvenenud, on see jätkuvalt võrdlemisi tugev. Möödunud aasta kohta avaldatud näitajatest on viimase kolme kuu jooksul eksporditellimused suurenenud 12 tegevusalast kaheksas, mis lubab Mertsina sõnul oodata ekspordikasvu jätkumist ka veel lähiajal.

"Samuti, kuna enamus kaupade impordist (70-80%) läheb tootmissisenditeks (vahetarbekaubad), viitab ka kiire impordikasv (nii novembris, kui ka kuue kuu keskmisena, 15%) toodangukasvule lähiajal," lisas Swedbanki peaökonomist.

Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole läinud, seega on välisnõudlus nõrgenemas.

Sel aastal peaks Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majanduskasv Mertsina sõnul aeglustuma. Euroala (kuhu läheb 46% meie kaupade ekspordist) ostujuhtide indeks näitab selle majanduskasvu aeglustumist. Euroala töötleva tööstuse ettevõtete tellimused on vähenemas, nende kindlustunne on langemas, samas kui sisendite hinnakasv on kiirenenud.

"Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul halvenenud. Tööjõukulud kasvavad jätkuvalt tootlikkusest oluliselt kiiremini, mis sunnib ettevõtteid kas müügihindu tõstma või leppima väiksema kasumlikkusega. Eesti kaupade hinnad on tõusnud juba keskmiselt ligikaudu 90 protsendini EL keskmisest," selgitas Tõnu Mertsina.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150