Autor: Pille Ivask • 18. jaanuar 2019
E-arve tulekul suur mõju väikefirmadele
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba ise majanduslikel põhjustel e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse loonud.
Foto: Erik Prozes
Suve hakul kehtima hakkav seadusemuudatus, mis näeb ette, et riik aktsepteerib üksnes e-arveid, mõjutab rahandusministeeriumi andmeil umbes 46 000 ettevõtet.
Kui 2017. aasta alguses jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 2017. aasta 1. märtsist kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid, siis alates 1. juulist aktsepteerivad riigiasutused üksnes e-arveid.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi selgitas, et suurem osa ettevõtetest, nende seas kõik keskmised ja suured ettevõtted, kasutavad raamatupidamises müügiarvete koostamiseks majandustarkvara, milles on e-arvete saatmise võimekus olemas.
Ettevõtetele, kes ei kasuta majandustarkvara, on riik loonud e-arveldaja keskkonna, kus saab saata avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.
Üleminek e-arvetele puudutab neid ettevõtteid, kes teevad tehinguid riigiga ja see jätab kõrvale need firmad, kelle kliendibaas on erasektor.
Mahajäänud Eesti
Võrreldes muu Euroopaga on Eesti e-arvete kasutusele võtuga hiljaks jäänud. Alates 2005. aastast aktsepteerivad Taani avaliku sektori asutused, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused ainult elektroonilisel kujul esitatud arveid.
E-arvete valdkonnas on edumeelne ka põhjanaaber Soome, kus e-arvelduse osakaal on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Norras muudeti 2012. aastal kohustuslikuks arvete esitamine avaliku sektori asutustele masinloetavas e-arve formaadis, mis tõi kaasa e-arvete kasutamise kiire kasvu.
Loe pikemalt Äripäevast.
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!