Suve hakul kehtima hakkav seadusemuudatus, mis näeb ette, et riik aktsepteerib üksnes e-arveid, mõjutab rahandusministeeriumi andmeil umbes 46 000 ettevõtet.

- Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba ise majanduslikel põhjustel e-arvete saatmise ja vastuvõtmise võimaluse loonud.
- Foto: Erik Prozes
Kui 2017. aasta alguses jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 2017. aasta 1. märtsist kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid, siis alates 1. juulist aktsepteerivad riigiasutused üksnes e-arveid.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi selgitas, et suurem osa ettevõtetest, nende seas kõik keskmised ja suured ettevõtted, kasutavad raamatupidamises müügiarvete koostamiseks majandustarkvara, milles on e-arvete saatmise võimekus olemas.
Ettevõtetele, kes ei kasuta majandustarkvara, on riik loonud e-arveldaja keskkonna, kus saab saata avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üleminek e-arvetele puudutab neid ettevõtteid, kes teevad tehinguid riigiga ja see jätab kõrvale need firmad, kelle kliendibaas on erasektor.
Mahajäänud Eesti
Võrreldes muu Euroopaga on Eesti e-arvete kasutusele võtuga hiljaks jäänud. Alates 2005. aastast aktsepteerivad Taani avaliku sektori asutused, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused ainult elektroonilisel kujul esitatud arveid.
E-arvete valdkonnas on edumeelne ka põhjanaaber Soome, kus e-arvelduse osakaal on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Norras muudeti 2012. aastal kohustuslikuks arvete esitamine avaliku sektori asutustele masinloetavas e-arve formaadis, mis tõi kaasa e-arvete kasutamise kiire kasvu.
Seotud lood
Üha rohkem inimesi töötab hübriidrežiimis ehk kontoris viibimise ja kodus töötamise vaheline piir on hägustunud. Sellega koos muutuvad üha paindlikumaks ka töötamiseks vajalikud lahendused. Üheks uuenduseks on tõsta veebikoosolekute ja sündmuste korraldamise tehnilist kvaliteeti ning tõhusust, ent milliseid võimalusi lähitulevik pakub?