Autor: Indrek Kald • 14. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtted osalevad esmakordselt Hispaanias messil World ATM Congress, et tutvustada Eestis väljatöötatud irdtorni lahendust. Hetkel on käimas prototüübi arendus tooteks ning süsteemi sertifitseerimine.

"Irdtorn ehk kaugtorn on lähilennujuhtimise lahendus, mis võimaldab lendude juhtimiseks vajamineva visuaalse informatsiooni kuvada lennujuhile videosüsteemide vahendusel ehk lennujuhi töökoht ei pea asuma teenust vajava lennujaama vahetus läheduses," tutvustas Lennuliiklusteeninduse (EANS) juhatuse liige Üllar Salumäe.

Lennujuhtimiseks vajalik visuaalne pilt võetakse vastu lennuväljal asuvate kaamerate kaudu ning edastatakse lennujuhtide panoraamekraanile. Salumäe sõnul loob selline lähenemine võimaluse samaaegselt juhtida lende mitmel lennuväljal ja pakkuda kuluefektiivsemalt kõrge kvaliteediga ohutut teenust.

"Kuna World ATM Congressil osalevad maailma juhtivad lennundusvaldkonna tootearendajad, eksperdid, sidusrühmad ja aeronavigatsiooniteenuste pakkujad, siis on antud mess ideaalne koht, kus lähemalt tutvustada meie irdtorni lahendusi ning selle võimalusi lennunduskogukonnale,“ selgitas Salumäe messil osalemise põhjust.

Irdtorni arendamist alustati septembris 2016 eesmärgiga töötada välja Eesti turu vajadustest lähtuv lennujuhtimise lahendus. Kuigi maailmas on olemas ka teisi irdtorni lahendust pakkuvaid ettevõtted, oli majanduslikult soodsam luua vajaminev süsteem ise.

"Kuna Eestis on ainult üks suurem lennujaam ning neli regionaalset lennujaama, siis ei ole otstarbekas kasutada lendude juhtimiseks erinevaid süsteeme, vaid viia regionaallennuväljad üle ühtsele lennujuhtimissüsteemile, mille eelduseks on irdtorni lahenduse olemasolu," selgitas Salumäe.

Cybernetica side- ja seiresüsteemide müügijuhi Martin Linki sõnul on kahe ettevõtte koostöös loodud irdtorni suurimaks eeliseks avatud arhitektuur, mis tagab võimaluse kohandada irdtorni lahendust vastavalt konkreetse ettevõtte ja riigi vajadustele.

"Lisaks on võimalik süsteemi integreerida erinevate teiste tarkvarasüsteemidega või kasutada lahendust oma spetsiifilise süsteemi väljatöötamise aluseks," sõnas ta.

Süsteemi arendustegevusse on kaasatud oma ala eksperdid nii lennunduse kui IT valdkonnast, et tagada süsteemi maksimaalne ohutus. "Arendamise käigus oleme katsetatud erinevaid kõrgtehnoloogilisi lahendusi ning nende sobivust igapäevastesse reaalsetesse lennujuhtimise olukordadesse, tagamaks seeläbi kõrgeima kvaliteedi ja lennuohutuse," märkis Link.

Kahe Eesti firma sooviks on arendada irdtorn välja multitorni lahenduseks, mis võimaldab juhtida mitme lennuvälja lennuliiklust ühest asukohast. "Riik on seadnud eesmärgiks viia lennuliiklusteenuste osutamine kõigil Eesti lennuväljadel EANSi haldusalasse, mis tähendab seda, et peame suutma tagada lennuohutuse nii Tallinnas, Pärnus, Tartus, Kuressaares kui Kärdlas," rääkis Salumäe.

Selle efektiivseks teostamiseks on ird- ja multitorni lahendus tema sõnul hädavajalik. Salumäe nentis, et Euroopas on juhtivad irdtornide kasutajad Norra ja Rootsi, irdtornide kaudu kontrollitakse liiklust just väiksematel lennujaamadel. Lisaks aitaks uudne lennujuhtimise süsteem muuta regionaalsetel lennuväljadel tööjõu kasutamise (kulu)efektiivsemaks.

World ATM Congress on maailma suurim rahvusvaheline lennujuhtimise mess, mis toimub 12.-14. märtsil Hispaanias. Messist võtavad osa 136 riigi lennundusettevõtted ja -eksperdid.