Autor: Indrek Kald • 28. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

64% arvab, et nende organisatsiooni digivõimekus on avaldanud otsest mõju tegevuskulude vähendamisele. Eesti organisatsioonide digitaalse võimekuse uuring näitab, et 59 protsendil ettevõtetest on digivõimekuse tõstmise strateegia. Veerand uuringus osalenud juhtidest nentis samas, et neil sellist strateegiat pole.

KPMG Balticsi partneri ja nõustamisteenuste juhi Hanno Lindpere sõnul pole digimurrang moehullus, vaid praktiline vajadus, mis on pannud näiteks jaekaubandus- ja logistikaettevõtted võtma appi roboteid ja automaatikat, et kaup jõuaks kiiresti ja mugavalt klientideni.

"Samas on üllatav, et digitaliseerimise positiivset mõju käibele näevad vaid pooled vastajad. Viimaste aastate majanduskasv ning ettevõtete head tulemused võivad olla põhjus, miks digitaliseerimise kõiki plusse veel ei tajuta," ütles ta.

KPMG Balticsi ärikonsultatsioonide ja IT-nõustamise juht Tarmo Toiger märkis, et suurim risk ettevõtetele seisneb ärimudeli muutmise aegluses, millega võib konkurentsieelis kaduda üleöö.

"KPMG rahvusvahelises digiuuringus, mis toimus 2018. aastal koostöös Harvey Nashiga, selgus et ligi 60% vastanute arvates on ärimudelid suure löögi all. Samas digistrateegia, mis loob arenduse jaoks raamistiku, oli vaid veerandil küsitletud ettevõtetest. KPMG Eesti uuringu põhjal on meil see näitaja tunduvalt parem," märkis ta.

"Seega paistavad uuringus osalenud Eesti ettevõtted ja organisatsioonid rahvusvahelises võrdluses soodsas valguses," lisas Toiger.

Digistrateegia on tema sõnul vajalik seetõttu, et avatud turu tingimustes saab iga teine ettevõte Eestisse tulla ning ka turu ära võtta. "Digistrateegia on kaitsekilp oma turuosa hoidmiseks ja teisalt rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise vahend," kinnitas Toiger.

Uuringust tuleb välja, et valdkonna eksperte ja kogemust napib, aga juhid otsivad selles vallas võimalusi. Üheks pudelikaelaks on valdkonna ekspertide saadavus, millega organisatsioonid hoolega tegelevad.

58% vastanutest mõistab enda sõnul üldjoontes, kuidas efektiivselt kasutada sotsiaalmeediat, ning jälgib ja mõõdab selle tulemusi ja mõju. Samas leiab üle kolmandiku vastajatest (34%), et neil pole sellist võimekust.

Vastanutest kogub 68% mingil määral digitaalsete rakenduste ja kodulehtede kasutamise, tõhususe ja tulemuste analüüsiks vajalikku infot. Vaid viiendik arvab, et nende organisatsioon ei tee seda.

66% vastanutest arvab, et nende organisatsioon on kursis mobiilisete platvormide omadustega ja oskab nendega arvestada. Veerandil puudub kindel seisukoht, kuid neid, kes selle väitega ei nõustu, on vähe (9%). Mobiilsete tehnoloogiate kasutamine klientide, töötajate ja äripartneritega suhtlemisel on küsitletud organisatsioonide hulgas väga levinud – seda teeb lausa 80%.

Paljud juhid soovivad väga oma äri digitaalselt ümber kujundada, aga nüansid, kuidas eesmärkideni jõuda, on alles väljatöötamisel. Selguse puudumist on näiteks märgata meetodites, mida kasutatakse protsesside digitaliseerimiseks; digiarenduse väheses standardiseerituses ning turu arengute jälgimises.

KPMG viis veebruaris Eesti organisatsiooni juhtide hulgas läbi veebiküsitluse ning individuaal- ja grupiintervjuud. Vastajate hulgas oli enim hulgi- ja jaekaubanduse organisatsioonide esindajaid (25%), järgnesid töötlev tööstus (20%) ning finants- ja kindlustustegevus (13%). Vastajate seas oli kõige rohkem omanikke ning finantsjuhte (mõlemat 27%), järgnesid tegevjuhid (25%).

Valdav osa vastanud juhtidest esindas suuri organisatsioone: 37% oli üle 250 töötajaga organisatsioonidest. Vastanutest 68% esindas üle 10 miljoni eurose aastakäibega ettevõtteid, neist 30% puhul ületab aastakäive 100 miljonit eurot. 29% vastajatest märkis, et esindab pereettevõtjate liitu kuuluvat organisatsiooni.