Autor: Indrek Kald • 1. aprill 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CERT: töötajate puudujääk küberkaitse alal üha suureneb

Internetti ühendatud seadmete arvu kasvu tõttu jääb peagi täitmata miljoneid küberkaitsega seotud ametikohti, ütles riigi infosüsteemi ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer.
RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE juht Tõnu Tammer.
Foto: RIA

Internetti ühendatud seadmete arvu aina suurema kasvu tõttu tekib kübermaailma ka rohkem ohte, millega tuleb tegeleda, rääkis CERT-EE juht neljapäeval toimunud Samsungi küberkaitseseminaril.

"„Praegu elab maailmas üle seitsem miljardi inimese ja internetti ühendatud seadmeid on nende inimeste kasutuses ligikaudu 23 miljardit. See teeb keskmiselt kolm seadet inimese kohta. Vaadates tulevikku, siis on näha, et nende seadmete arv aina kasvab ning võib eeldada, et viie aasta pärast on neid seadmed veel kolm korda rohkem," märkis ta.

"Kuna aga praeguse seisuga nende vidinate küberkaitsele kohati eriti ei mõelda, siis tekib seadmete arvu kasvuga ka aina rohkem kohti, mille kaudu küberpätid võivad kasutaja koduvõrku pääseda," lisas Tammer.

Tohutu seadmete arvu tõttu tekib ka suur nõudlus küberkaitsevaldkonnas tegelevate töötajate järele ning hinnanguliselt on 2021. aastaks globaalselt täitmata 3,5 miljonit küberkaitsega seotud ametikohta.

Osana lahendusest näeb Tammer praktikat, kus tootjad panustaksid aktiivsemalt turvauuenduste tegemisse seadmetes. "Näiteks selle asemel, et anda kasutajale valik, kas teha tarkvarauuendus või mitte, võiks tal olla valik, et uuendus on vaja teha ning kasutaja saab ise valida, millal järgneva 24 tunni jooksul ta seda teha soovib," selgitas Tammer.

Lisaks tõi ta välja, et inimesed võivad teinekord olla tarkvarauuenduste vastu, kuna see toob võib kaasa tuua uue vea süsteemis. Samas ei tohiks Tammeri sõnul jääda vaid seetõttu turvauuendus tegemata, kuna vaatamata võimalikule veale on tarkvaras lapitud need turvaaugud, millest küberpahalased juba teadlikud on.

"Vastab tõele, et uue tarkvara paigaldamisel võib sellega kaasneda vigu või isegi turvaauke, kuid nende turvaaukude jaoks ei ole pahalased veel ründeviisi välja töötanud, seega on kasutaja uue tarkvaraga ikkagi turvalisemas seisus, kui vana tarkvara kasutades," sõnas Tõnu Tammer.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755