Autor: Indrek Kald • 12. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolmandat aastat avaldatud globaalne andmekaitseindeks näitab, et andmekaitselahenduste kasutusele võtjate arv on suurenenud pea 50% jagu alates 2016. aastast. Samuti on suure kasvu teinud andmete kogus, mida organisatsioonid haldavad – 1.45 petabaidist 9.70 petabaidini 2018. aastal. Samas on ettevõtetel jätkuvalt raskusi nende andmete kaitsmisega.

Lisaks suurele andmete hulgale saavad ettevõtted ka aru, et need võivad organisatsiooni jaoks kasulikud olla (92%) ja 36% kasutavad kogutavaid andmeid ka tulu teenimiseks. Väljakutseks on seejuures jätkuvalt nende andmete kaitsmine ja katsed seda teha võivad need hoopis ohtu seada.

Küberintsidente leiab ettevõtetes aset aina tihemini, kuid sellest muret tekitavam on andmete kadumine, mida ei õnnestu seejärel taastada. Näiteks tunnistab 76% vastajatest, et nende ettevõttes on toimunud viimase 12 kuu jooksul oluline teenusekatkestus ja 27% ei suutnud selle järgselt kaduma läinud andmeid taastada.

Delli teatel paistab põhjuseks olevat see, et 76% kasutab andmete kaitsmiseks mitmeid erinevaid teenuseid, mis tõstab küberintsidendi toimumise riski 35% jagu. Kõige levinumad intsidendid on süsteemide seiskumine, lunavararünnakud ja andmete kadumine. Neist ettevõtte jaoks kõige kallim juhtum on andmete kadumine.

"Uuenduslikud tehnoloogiad nagu tehisintellekt ja IoT [asjade internet] on tihtipeale uusi digilahendusi kasutusele võtva ettevõtte fookuses, kuid nende tehnoloogiate kogutavad andmed ja nende kaitse on samuti äärmiselt oluline," sõnas Dell EMC andmekaitsedivisjoni juht Beth Phalen.

Delli tellitud uuringusse kaasati 2200 kõrg- ja kesktaseme juhti IT-valdkonnast nii avalikus kui erasektoris. Igas kaasatud ettevõttes töötab 250+ inimest ning vastajad pärinesid 18 riigist üle maailma, kolmandik neist Euroopast.

Andmekaitseregulatsioonid nagu mullu kevadel jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse ülmäärus (GDPR) on üsna uued ja nende reaalne mõju valdkonnale alles tekkimas. Sellele vaatamata on see kiirelt saanud põhiteemaks andmekaitses ning 41% vastanutest toovad selle välja kui ühe väljakutse andmekaitsevaldkonnas.

Vaid 35% leidis, et nende organisatsioon peab kinni kõigist kehtivatest andmekaitseregulatsioonidest. Selline suhtumine kandub üle ka reaalsesse ellu, kuna 12% vastajatest kelle organisatsioonile sai osaks andmete kadumine, pidid selle eest ka trahvi maksma.

Suurem osa vastajatest on raskustes andmekaitselahenduse leidmisega, mis vastaks nende vajadustele ning 95% esineb mingit sorti raskusi andmete eduka kaitsmisega. Enamasti on suurimaks väljakutseks keerukate seadmete ja tarkvara kasutamine, lisaks hind ja regulatsioonidega toimetulek.