ITuudised.ee  • 17 aprill 2019
Jaga lugu:

Selgusid Eesti IT-sektori aastaauhindade saajad

IT-ettevõtete liit ITL andis juba 21. korda üle aasta auhinnad. Aasta teo vääriliseks nimetati rahvusvahelise maja loomine, erasektori aasta tegu on uudne e-teenus Sille, aasta tegijana tõsteti esile Arno Kütt Cleveronist ning auhinna sai Anne Sullingu idee luua Eestisse rakendusuuringute keskus.

Auhinnasaajate ühisfoto  Foto: Joanna Jõhvikas

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) presidendi Ivo Suursoo sõnade kohaselt tuleb tunnustada inimesi ja organisatsioone, kes sektori arengule kaasa aitavad.

IKT-sektori auhind „Aasta Tegija 2018“ läks Arno Kütile, AS Cleveroni asutajale ja omanikule. Ivo Suursoo sõnul tuleb esile tõsta visionääre-praktikuid, kes vaatavad kogu majanduskeskkonda laiemalt, suudavad ühendada nii tehnoloogia- kui ka tööstussektori ning soodustavad Eesti-sisest töörännet.

Arno Kütt leiab, et auhind on tunnustuseks igapäevaselt Cleveronis tehtavale. „Meie eesmärk on kinkida inimestele aega, luues tooteid, mis elu lihtsamaks ning mugavamaks teevad. Tõesti, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on meie tootearenduses suur roll. Tehnoloogiast ongi tegelikult saanud meie elu lahutamatu osa, ilma et me ise seda sageli märkaks. Seetõttu on oluline seda valdkonda ka pidevalt edasi arendada.“ Küti sõnul on üritatud seda teha nii tootearenduses kui ka laiemalt, kas või näiteks sügisel alustava Cleveroni Akadeemiaga. „Mida rohkem nutikaid noori me kaasata saame, seda rohkem on võimalik leida ka nutikaid lahendusi, mis meie kõigi elu lihtsamaks teevad.“

Auhind „Aasta Tegu 2018“ anti AS-ile Mainor ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele Eesti Rahvusvahelise Maja avamise eest. Uudses teenuskeskuses pakuvad EAS, Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Siseministeerium, Tallinna linn ning Maksu- ja Tolliamet ühiselt teenuseid välisspetsialistide sisseelamise hõlbustamiseks. Suursoo järgi aitab era- ja avaliku sektori koostöös loodud keskus võõrsilt tulevatel ekspertidel ja nende peredel mugavamalt asju ajada. „Meie jaoks on iga spetsialist oluline, olgu meie sektori töötaja või ülikooli õppejõud.“

Kadi Pärnits, Mainor ASi juhatuse esimees, leiab, et Ülemiste Citys viis kuud tegutsenud teenuskeskus on juba kindlasti IT-sektori tööjõupuudust leevendanud. „Info sujuvast esmasest vastuvõtust ja kohanemisest Eestis on levinud kiiresti. Varasema kuu-pooleteise inimeste jooksutamise asemel saab asjad korda päeva-kahega. Taolise omavahelise koostööga teeme Eesti kindlasti suuremaks.“

EAS-i Work in Estonia programmi juhi Triin Visnapuu-Sepa hinnangul on Rahvusvaheline maja hea näide sellest, kuidas ettevõtjate vajadustele mõeldes teevad riigiasutused head koostööd. „Rahvusvaheline maja on vaid üks näide, kuid loodan, et selle koostöö najalt saame ka tulevikus säästa ettevõtjate ja siia tööle tulnud oma valdkonna asjatundjate aega, et nad saaksid keskenduda töötegemisele.“

Erasektori Aasta Tegu 2018“ sai tarkvarafirma Datel varajase hoiatussüsteemi Sille loomise eest. Teenus võimaldab hoonete ja rajatiste vajumise või tõusmise jälgimist kõikjal maailmas. „Satelliitide ava-andmetel põhinev uudne teenus aitab ennetada infrastruktuuride lagunemisest tulenevaid õnnetusi ning selle kasutusalad on väga laiad,“ selgitab Suursoo. „Ja kui muidu võivad kosmoseandmetest kasu saada pigem riigikaitse või julgeolekuga seotud asutused, siis Sillet saavad kasutada teisedki.“

„Lisaks Dateli spetsialistidele olid Sille väljatöötamisse kaastatud nii Euroopa Kosmoseagentuur kui ka Eesti ja välismaa ülikoolide teadlased,“ selgitab AS Dateli juhatuse esimees Urmas Kõlli, kelle sõnul on rahvusvaheline huvi Sille osas ületanud ootusi. “Oleme sõlminud mitmeid lepinguid nii USA-s kui ka Euroopas, samuti on pilootprojektid käimas eri kontinentidel. Töös on juba Sille 2.0 loomine.” Kõlli sõnul on oluline, kui Eestis märgatakse, et ka küpsed ja kogenud IT-ettevõtted loovad globaalsele turule suunatud innovaatilisi lahendusi.

ITL tunnustas endist riigikogu liiget Anne Sullingut Eestisse Rakendusuuringute keskuse loomise mõtte eest auhinnaga „Aasta Idee 2018“. „Samamoodi nagu Soomes, Rootsis või Saksamaal on loodud spetsiaalsed rakendusuuringute keskused eraldiseisvana traditsioonilistest ülikoolidest, peame ka meie looma tingimused, et teadlased saaksid keskenduda ettevõtete abistamisele ning tehnoloogiate arendamisele, millel oleks reaalne väljund ettevõtlusse,“ selgitab Suursoo.

Anne Sullingu hinnangul tajub järjest rohkem ettevõtjaid, et kasvavate tööjõukulude tingimustes on vaja leida viise, kuidas luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. „Kuna enamus Eesti ettevõtteid on väikesed ja neil napib majasisest arendusressurssi, siis vajavad nad abi väljastpoolt. Meie uurimistööd on näidanud, et enamus ettevõtteist ei saa abi ülikoolidelt, sest ülikoolide missioon on teine—nad tegelevad eeskätt akadeemilisest huvist lähtuva teadusega ning õppetööga.“ See on Sullingu sõnul nii ka mujal – enamus Lääne-Euroopa riikides abistavad ettevõtteid arendustegevuses ülikoolide kõrval ettevõtete teenindamisele pühendunud rakendusuuringute keskused.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Enimloetud
Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112indrek.kald@gmail.com
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150ana.madismae@aripaev.ee