Veriffi looja: tehisintellekt on vaid tööriist

Veriffi kaasasutaja Janer Gorohhovi sõnul on tehisintellekt nende jaoks tööriist, mitte eesmärk. Eetikaküsimused on selle valdkonna juures peamised, lisas ta.

Veriffi kaasasutaja Janer Gorohhov.  Foto: Veriff

Eestis asutatud Veriffi teenuse sisuks on inimese näo kujutise analüüsimine. "Analüüsime dokumendifotol tuhandete parameetrite alusel inimese nägu ja teeme seda sekundite jooksul. Kasutame oma töös tehisintellekti, ilma selleta ei ole oleks üldse võimalik kiiret globaalset identifitseerimist teostada. Et pakkuda sama teenust, vajaksime tuhendeid inimesi ja aega kuluks väga palju rohkem. Tehisintelleket on meie jaoks aga tööriist, mitte eesmärk," selgitas Gorohhov.

"Online-ühiskonnas on usalduse aluseks kindel tõestatud identiteet. Näiteks Airbnb, lapsehoiuteenused, fintechid – seal loob usaldust sinu digitaalne identiteet. Veriffi eesmärk ongi luua usaldust internetis," sõnas ta laupäeval Tallinnas tehisintellekti konverentsil.

"Teeme seda maailmas, kus inimeste identiteete varastatakse, kus ettevõtted kaotavad raha pettuste tõttu. Kahjuks arenevad erinevad petuskeemid nii kiiresti, et sellele on raske leida seadusandlikku ravi. Me kaitseme online ärisid ja nende kliente," lisas ta.

Tehisintellekti puhul on Veriffi põhimõtteks, et seda kasutatakse üldiseks hüvanguks ja ainult nii palju, kui vaja. "Me teeme selgeks, et Juhan on Juhan ja Mari on Mari, aga midagi enamat mitte," rõhutas Gorohhov.

"Eetikaküsimused on selle valdkonna juures peamised. Me näitame inimesele, kuidas me otsusele jõudsime, oleme nii läbipaistvad kui võimalik, ilma et see saaks petturite jaoks superläbipaistvaks. Vajadusel kasutame ka inimeste abi, et välistada igasuguseid kahtlusi. 100% automatiseerimine on meie äris võimatu. Oluline on töötada koos regulaatorite ja seadusloojatega, koos lõpptarbijate ja ettevõtetega, et jõuda parimate lahendusteni, kaitsmaks online maailmas häid inimesi," kõneles Gorohhov.

Sarlin: kaasatud peavad olema ka inimesed

Tehisintellekti teema avas konverentsil masinõppe professor Peter Sarlin, Skandinaavia suurima eraomandis tehisintellekti labori Silo.AI asutaja ja juht. Ta rõhutas, et enim on võita tehisintelllektist, mille töösse on kaasatud ka inimesed.

"Täna kasutusel olev tehisintellekt on kitsas, suunatud spetsiifiliste probleemide lahendamisele. Oleme harjunud mõtlema tehisintellektist kui inimkujulisest robotist, mida oleme näinud filmides. See on väga kaugel reaalsusest. Täna täidavad õppivad masinad erinevates sektorites spetsiifilisi ülesandeid, ent ettevõtteid ei juhi tehisintellekt. Kitstast kindla ülesande täitmisele suunatud tehisintellektist on väga pikk tee superintellektini, mis maailma juhib," rääkis Sarlin.

Ettevõtlusel on Sarlini hinnangul tehisintellektist enim võita mudelipõhiste ärimudelite kaudu. "Mitmed ettevõtted on pannud masinõppe mudelid oma ärimudeli südamesse. Kõik, mis nende platvormil toimub, teeb nende teenuse paremaks. Arenemiseks kasutatakse andmeid, mida ise luuakse, aga see töötab ainult siis, kui alati saadakse ka tagasisidet, mis võimaldab saada iga suhtlusaktiga paremaks. Sellised ärid on näiteks Spotify, Amazon, Netflix või Google," selgitas ta.

Aaslaid: tehisintellekt ei võta maailma üle

PricewaterhouseCoopersi intelligentsete tehnoloogite valdkonna juht Andrus Aaslaid avas tulevikuvisiooni, mis Eesti jaoks võiks tähendada maaelu ühildamist kõrgtehnoloogiaga, maailma mastaabis aga tuleb iga hinna eest ära hoida digitaalne lõhe.

Aaslaid kirjeldas tehisintellekti kui tööriista. "See on nagu haamer, millega inimesed tahaksid ühekorraga kõiki probleeme lahendada. Seda ei ole mõistlik müstifitseerida – tehisintellekt ei võta maailma üle mitte rohkem kui haamer. Inimesed on ikka teises otsas. Kui me teeme järjest suurel hulgal lolle vigu, võime teoreetiliselt luua eriti suure haamri, mis purustab planeedi, aga see ei ole hoomatavas tulevikus just eriti tõenäoline," rääkis ta.

"Tööstusettevõtetes on täna peamisteks märksõnadeks assisteeritud tehisintellekt ja automatiseerimine. Robotite abil automatiseerimine tähendab, et tööjõumahukad korduvad tegevused antakse masinatele üle, aga inimene loob ja programmeerib selleks vajaliku tarkvara, mis võimaldab masinatel jäljendada inimeste käitumist. Intelligentne automatiseerimine erineb selle poolest, et süsteem on ise ka õppimisvõimaline ja teeb oma vigadest järeldusi enda täiustamiseks," rääkis Aaslaid tehisintellekti kasutamisest tööstustes.

PricewaterhouseCoopersi ennustuse kohaselt kasvab globaalne SKP 2030. aastaks tänasega võrreldes 14%. Kasvu aluseks on paljuski see, et asju tehakse teisiti kui täna, kasutades tehisintellekti abi.

"Euroopasse jõuab sellest kasvust umbes viiendik, mis vastab Euroopa panusele ja rahvaarvule. Balti riikides on digitaalse valmsioleku osas arenguruumi, eriti Leedus. Eestis on valmisolek tarkvararobootika arengu osas lõunanaabritest veidi kõrgem. Üle 50% Baltikumi ettevõtest ei plaani siiski tehisintellekti lähiaastatel kasutusele võtta, ent kolmandik kaalub seda tõsiselt," rääkis Aaslaid.

"Tehnoloogiad, millesse investeerime täna, defineerivad meie tuleviku. Meie lapselapsed elavad superkiire internetiga high-tech talus, kasvatavad ise oma toitu ja töötavad ühekorraga 50 ettevõtte heaks, millest üheski pole nad kunagi füüsiliselt käinud. Ühendame maaelu kõrgtehnoloogilise tööga," rääkis ta.

Aaslaidi sõnul tuleb hinnaga ära hoida digitaalne lõhe. "Vahe inimeste vahel, kellel on internet või kel pole, on väga väike asi, võrreldes vahega inimeste vahel, kelle kasutuses on tehisintellekt ja kellel pole. Ma loodan, et meil on piisavalt võimu ja tarku otsustajaid, et teha see kõigile kättesaadavaks, muidu on osad meist ahvid ja osad superinimesed ja seal vahel polegi kedagi," selgitas ta riske.

Ansip: lihtsustame andmete liikumist ELis

Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip sõnas Tallinnas toimunud tehisintellekti konverentsi avakõnes, et Euroopa Liit on teinud viimastel aastatel edusamme tehisintellekti valdkonna arendamiseks andmekaitsereeglite ja eetikapõhimõtete paikapanekuga, plaanis on ka mahukad investeeringud.

"Mõeldes tehisintellekti põhistele lahendustele, kus mängus on väikeses mahus andmeid, on Euroopa pigem juhtivas rollis, aga kui mõtleme laiemalt, ei pruugi see nii olla. McKinsey hinnangul investeeriti Euroopa Liidus 2016. aastal tehisintellekti arendamisse 3-4 miljardit dollarit, Aasias 8-12 miljardit, Põhja- Ameerikas aga 15-23 miljardit. Siin on mõningane vahe, kas pole," sõnas ta.

"Samas 3-4 aastat tagasi suurelt sellesse valdkonnas investeerimine oleks olnud maksumaksja raha raiskamine, kuna meie ettevõtetele ei olnud tagatud ligipääsu andmetele. Hiinas näiteks on hiiglaslikud andmekogumid, pole aga andmekaitsereegleid. Seega on nende jaoks palju lihtsam ehitada näiteks näotuvastussüsteeme, mis põhinevad miljarditel fotodel inimestest. USAs on Facebook, Google ja Amazon, kellel on tohutult andmeid, saavad arvuteid õpetada. Meil Euroopas on kõrgelt arenenud pilveteenused, ent umbkaudu 50% neist teenustest pakuvad taas Amazon, Microsoft ja iBM. Seega on neil oma arvutite õpetamiseks ka meie andmed," rääkis Ansip.

"Kuidas siis peaksid Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, startupid andmetele ligi saama? Aitame sellele kaasa nii, et lihtsustame andmete liikumist Euroopa Liidus. Euroopa andmekaitsemäärus ütleb, et sunnitud andmete lokaliseerimine on keelatud. Väga palju on ju ettevõtteid, mis vajavad tegevuseks ligipääsu andmetele üle riikide piiride, olgu selleks näiteks kasvõi tarku lennukimootoreid tootev Rolls Royce või ronge ehitav Siemens. Oleme muutnud reegleid nii, et andmed saaksid ELis vabalt liikuda," sõnas Ansip.

Lisaks sellele on aga loomulikult tähtis ka rahastus. Ansipi kinnitusel kavandab Euroopa Liit lähitulevikus suuri investeeringuid tehisintellekti valdkonda.

Tehisintellekti arendamisel on lisaks loomulikult vaja kaaluda eetikaküsimusi. "Tänaseks on paigas eetikareeglid üle Euroopa Liidu. Inimesed mõtlevad tehisintellekti puhul näiteks meditsiini osas tõhususe teemadele või muretsevad selle pärast, et robotid võtavad meie töö ära. Mõned kardavad päeva, kui arvutid saavad targemaks kui inimesed. Tahame luua kindluse ja selguse, et poleks hirme ja tehisintellekti valdkond saaks areneda," selgitas Ansip.

Euroopa otsustas tema sõnul võtta inimesekeskse lähenemise tehisintellekti osas. "Arvan, et inimesekeskne lähenemine on Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks parim – selgus ja seadusandlik kindlus lihtsustavad uute lahenduste loomist. Ilma põhimõtete ja teadmiseta, mis suunas Euroopa soovib siin liikuda, oleks kogu see protsess palju aeglasem," rääkis Ansip.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150
Mari Sarapuu
Mari SarapuuKonverentside programmijuhtTel: 667 0251