Autor: Indrek Kald • 29. mai 2019

Info ja side langes keskmise palga TOPis 3. kohale

Kui eelmise aasta viimases kvartalis oli kõrgeim keskmine palk Eestis info ja side erialal, siis tänavu esimeses kvartalis tõusid finantssektor ja energeetika valdkond IKT tegevusalast ettepoole.
Info ja side tegevusala keskmine palk kukkus eelmise aasta neljanda kvartali 2270 eurolt tänavu esimeses kvartalis 2195 eurole.
Foto: Andras Kralla

Statistikaameti andmeil ulatus keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga 7,9 protsenti. Palgad tõusid peaaegu kõikidel tegevusaladel.

Info ja side alal maksti tänavu esimeses kvartalis keskmiselt 2195eurost brutopalka. Finantsalal aga 2411 eurot ning energeetikas 2264 eurot. Ainsana neist langes keskmine palk eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes just info ja side tegevusalal.

Ka eelmise aasta esimeses kvartalis olid finantssektor ja energeetika infost-sidest keskmise palga arvestuses eespool, samas 2017. aasta esimeses kvartalis edestas info ja side kõiki muid vadkondi.

"Tänu suurematele preemiatele möödus energeetika valdkond ITst ja tõusis keskmise palga edetabelis finantssektori järel teisele kohale," kommenteeris värsket seisu Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Tema sõnul oli esimese kvartali majanduskasv üsna tugev ning eksport, tööstus ja jaemüük näitasid soliidset kasvu. "Aasta teisel poolel peaks aga ülemaailmse majanduskliima jahenemine ka Eestisse jõudma. Kas see mõjutab ka palga kasvutempot, saame näha ilmselt järgmisel aastal," sõnas Elmik.

Kiire palgakasv survestab tema sõnul eelkõige eksportööre, kes peavad välisturgudel teiste ettevõtetega konkureerima, kus tööjõukulud nii kiiresti kasvanud ei ole kui Eestis.

"Eesti eksportivate ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele on eelmise aasta teisest poolest alates kehvemaks muutunud. Siseturul tegutsevate ettevõtete jaoks tähendavad kõrgemad palgad ühtlasi suuremat nõudlust ja neil on seetõttu kõrgemate tööjõukulude ülekandmine toote või teenuse lõpphinda lihtsam," märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul annab tugeva palgakasvu jätkumine alust arvata, et üldine maailmamajanduse jahenemine ei ole meie ettevõtetele veel olulist mõju avaldanud.

"Majanduskasvu aeglustumisel võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuid madala tööpuuduse ning püsiva tööjõupuuduse tingimustes võib arvata, et palgasurved tõenäoliselt ei leevene," lisas ta.

Jaanuaris oli keskmine brutokuupalk 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Samas oli esimese kvartali mediaanväljamakse maksu- ja tolliameti andmeil 1012 eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 79 euro võrra. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755