Autor: Indrek Kald • 12. juuni 2019

Liidu juhatus tutvustas liikmetele tegevusplaani aastaiks 2019-21. Liidu mure on jätkuvalt piisava IKT-kompetentsiga tööjõu tagamine. "Selge on, et ilma välistööjõuta me nutikat riiki ei arenda ning ettevõtete ekspordikasv jääb piiratuks," kinnitas Krull.

"Samas jäävad siin ajutiselt või pikemalt töötavate välisspetsialistide maksud Eestisse. Nende maksusoodustus on üks teema, millega oma ärikeskkonda atraktiivsemaks saame muuta," sõnas ta.

ITLi presidendi sõnul on liidu üldeesmärgid seotud esmajoones eduka digiriigi arendamisega. "Meie kõigi heaolu sõltub majanduskasvust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil on võimalik tõsta konkurentsivõimet ning tegutseda efektiivsemalt kõigil elualadel. Tahame olla eestvedajad, et muutused toimuksid majanduses, samas soovime partneritena aidata riigi juhtimismudeleid kaasajastada," sõnas ta.

Lähiaastate tegevuskava lähtub ITLi visioonist infoühiskonna kohta aastal 2030 ning toetub kolmele sambale: nutikas ja julge majandus, nutikas rahvas ning nutikas ja visiooniga riik. Nende kolme teema all on liidul valdkonniti erinevaid initsiatiive ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks.

"Meie põhieesmärk on aidata lisandväärtust luua Eesti majandusel ning hõlbustada meie ettevõtete omavahelist koostööd ja koostööd avaliku sektoriga," lisas Krull.

Uuem ja kõiki valdkondi läbiv teema on liidus tehisintellekt. "Eestis on riik olnud tehisintellekti kasutusvõimaluste uurimisel ja plaanimisel aktiivne. Meie eesmärk on tagada, et digitaliseerimine laieneks lisaks tootmisele ka muudele elualadele," selgitas ITLi juht.

"Nii nagu tööstuse digitaliseerimise kasust ollakse aina teadlikumad, tuleb nüüd teha selgitustööd, kuidas ja miks tehisintellekti erasektoris ning riigihalduses kasutada. Ka efektiivne riigireformi elluviimine saab toimuda läbi e-riik 2.0 lahenduste, automatiseerimise ja tehisintellekti," kinnitas Krull.

Selleks, et meie ettevõtted liiguksid nutikamate teenuste ja tootmise suunas, vajame tema sõnul rakendusuuringute ja tootearendusega tegelevat organisatsiooni ehk rakendusuuringute keskust.

Riigi tasandil mõtteviisi muutus on vajalik ka transpordi ja logistika valdkonnas. "Digitaalsed lahendused, mida saaks elanike nõudlusele vastavaks targemaks planeerimiseks kasutada, on vaid kümnendik sellest, mis asfaldile kulutatakse. Kogu liikuvusteenuste süsteemile tuleb süsteemselt läheneda, ressursse on kõigil vähe ning siin saavad IT-lahendused abiks olla," märkis Krull.

Tema sõnul on mainitud vaid mõned olulisemad teemad, ITLis töötab ettevõtete inimestest moodustatud töögruppe veel väga paljude küsimustega.

ITL valis 17. aprillil uue juhatuse, kuhu kuuluvad lisaks liidu presidendile Andre Krullile Nortal ASist ka asepresident Ivo Suursoo Columbus Eesti ASist, juhatuse liikmed Juhan-Madis Pukk Flowit Estonia OÜst, Mart Mäe Microsoft Estonia OÜst, Madis Sassiad GoSwift OÜst, Ivo Lasn Playtech Estonia OÜst, Seth Lackman Fujitsu Eesti ASist, Katre Liiberg Telia Eesti ASist ja Urmas Kõlli Datel ASist.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendavasse erialaliitu kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 67% Eesti IKT-sektori kogukäibest. ITLi peamine eesmärk on soodustada sektori äri Eestis, pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele ning hõlbustada ettevõtetevahelist koostööd.