Valitsus arutab täna võimalust pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi kolme aasta võrra, mis võimaldab ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

- Satelliit Cheops ESA testimisruumis Hollandis.
- Foto: Genevieve Porter
Välisminister Urmas Reinsalu poolt täna valitsusele tutvustatava seaduseelnõu kohaselt muudetakse Eesti ühinemise kokkulepet ESAga. Muudatuse kohaselt pikeneb Eesti kui uue liikmesriigi staatus kolme aasta võrra ehk üleminekuperiood pikeneb kuuelt aastalt üheksa aastani (2021 asemel kuni 2024).
Seeläbi saavad Eesti ettevõtjad ja teadusasutused perioodil 2019–24 juurde kolme miljoni euro väärtuses ainult Eestile suunatud projekte. Muutmise kokkulepe aitab täita Eesti kosmosevaldkonna tegevuskava 2016–20 eesmärke, luua kosmose valdkonna ettevõtjatele konkurentsivõimet soodustava majanduskeskkonna ning viia läbi kosmosetehnoloogiate teadus- ja rakendusuuringuid.
ESA on 1975. aastal loodud 22 liikmesriigist koosnev rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimise ja Euroopa kosmosetööstuspoliitika kujundamisega. Eesti sai kosmoseagentuuri täisliikme staatuse 1. septembril 2015, mille järel algas kuueaastane liikmesuse üleminekuperiood.
Seotud lood
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.