Indrek Kald • 17 september 2019

E-residentsuse häkatoni võitja aitab Eesti firmadel teenuseid eksportida

Ligi sada eksperti kogu maailmast arendas nädalavahetusel Vormsil tooteid ja teenuseid e-residentidele. Võitjaks osutus meeskond Tangufy, kes kaardistab Eesti ettevõtete ja koostöökeskuste pakutavaid teenuseid e-residentidest kaugettevõtjate jaoks digi-IDga seotud lojaalsusprogrammi kujul.

Võitjameeskond Tangufy Pärnumaalt, vasakul žürii juht, MKMi asekantsler Siim Sikkut.  Foto: Erakogu

Vormsi saarel toimunud Digital Nation Hackathonil töötas 11 meeskonda 48 tunni jooksul uute lahenduste kallal, mis aitavad suurendada e-residentsusest tõusvat tulu nii Eesti ettevõtetele ja inimestele kui e-residentidele.

Võitjaks osutus meeskond Tangufy Pärnumaalt, kes plaanib häkatonil arendatud lahenduse kallal koos e-residentsuse programmiga edasi töötada. Teist ja kolmandat kohta jagasid Ask Kratt ja Get Paid, kes keskendusid e-residentide pankadega seotud valikute ja võimaluste laiendamisele.

Eriauhinnad läksid meeskondadele E-Corp, kes pakkus lahendust suurettevõtete sidumiseks e-residentsuse programmiga ja Successhub, kes lõi motivatsiooniplatvormi ettevõtlusega alustajatele.

Siim Sikkut näeb suurt ärilist perspektiivi

Žürii juhi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti sõnul oli pea kõigil häkatonil arendatud lahendustel suur äriline perspektiiv. "E-residentsus on tänaseks jõudnud faasi, kus programm pakub Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi kui kunagi varem," kinnitas ta.

"Arendusnädalavahetus näitas, et e-residentide kiiresti kasvaval kogukonnal on nõudlus väga erinevate teenuste ja toodete järele, mida Eesti ettevõtted neile täna veel ei paku – see on suur kasutamata võimalus Eesti majandusele," lisas Sikkut.

E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul oli koostöös Garaaž48ga korraldatud üritusel osalenute tase erakordselt kõrge, konkurents oli tihe ja võitja valimine keeruline. "Seekordne arendusnädalavahetus tõi kohale oma ala tippspetsialistid, kellel on samas ka arvestatav ettevõtluskogemus," ütles ta.

Vatter märkis, et üritus toetas e-residentsus 2.0 uut strateegilist suunda, mis muudab programmi tulusamaks nii Eesti inimestele kui ka e-residentidele. "Häkatoni jooksul sain korduvalt tagasisidet, et e-residentsuse programmi arendamisele suunatud üritused motiveerivad e-residente oma ettevõtteid Eestis kasvatama ning Eesti ettevõtjatega koostööd tegema," tõi Vatter välja.

Osalejaid tuli kokku üle maailma

Osalejaid tuli kokku kogu maailmast, näiteks USAst, Argentiinast, Nicaraguast, Ukrainast, Türgist, Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja mujalt. Pikima tee Vormi saarele võttis ette Lõuna-Koreas elav e-resident ning Eesti ettevõtte asutaja Ian Wagner, kes lõi kaasa meeskonnas Ask Kratt.

Wagneri sõnul olid kõik häkatonil esitatud lahendused suunatud sellele, et aidata e-residentide kogukonnal panustada enam Eesti majandusse, suurendades seeläbi Eesti kui digitaalse ühiskonna mõju kogu maailmas.

Ka programmi juhi Ott Vatteri sõnul oli häkatoni üheks eesmärgiks tugevdada seost aktiivsete e-residentide ja Eesti vahel. "Häkatonil osales ja tuli oma ideega välja mitu Eesti ettevõtet, kes on e-residentidele teenusepakkujad. Selliste ürituste raames tekib nende vahel sünergia, mis võib viia põnevate lahendusteni," selgitas Vatter.

Eestis on täna mitmeid ettevõtteid, mille peamine tulu on seotud e-residentidele teenuste pakkumisega. Samuti on e-residentsuse programmil olemas Eesti ettevõtete eksporti toetav turuplats, mille eesmärk on luua side e-residentide ettevõtete ja Eesti ettevõtete vahel. Mitmete turuplatsi kuuluvate ettevõtete jaoks on e-residendid taganud stabiilse kliendigrupi, mis aitab neil kasvada.

Programmi maksutulu miljon eurot kuus

Vatter ütles, et e-residentsuse programm rikastab Eesti majandusruumi ja suurendab kohalike inimeste heaolu. Lisaks kaudsele tulule on e-residendid on toonud viimastel kuudel riigilõivude ja maksude näol Eesti majandusele otsest tulu igakuiselt üle miljoni euro.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 60 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 7500 ettevõtet, milles töötab üle 1300 inimese. Ligi viie tegutsemisaasta jooksul on programm toonud Eesti majandusele otsest tulu 25 miljonit eurot.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150