Autor: Indrek Kald • 12. oktoober 2019

Nii valiti Euroopa ettevõtluse edendamise auhinna Eesti eelvooru üheks võitjaks e-residentsuse programm, mis jagas esikohta idufirmade loojate asutatud mittetulundusühingu Eesti 2.0 projektiga "Suvekool Hüppelaud".

"E-residentsuse programm on innovaatilise Eesti edulugu," ütles väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo auhinda üle andes. "Tänu e-residentsuse programmile on Eestis asutatud üle 7500 uue ettevõtte ja loodud on rohkem kui 1400 töökohta. Maksutulu ja riigilõivude kaudu on programmi otsene majanduslik mõju Eestile üle 25 miljoni euro. Tänan ja tunnustan e-residentsuse eestvedajaid selle eest," lisas minister.

E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatteri sõnul on ettevõtluse edendaja tiitel oluline motivaator projekti arendamisel. Lisaks oli tema sõnul suur au olla eelvoorus kõrvuti 16 innovatiivse ja põneva projektiga. "Eesti elu tugevalt edasi viivaid algatusi on täna palju ja neid on oluline märgata," tunnustas Vatter teisi osalejaid ning ettevõtluse edendaja auhinna eesmärki.

Vatteri sõnul on käesolev aasta e-residentsuse programmi jaoks olnud murranguline. "Sõnastasime möödunud aasta lõpus koostöös erinevate valdkondade ekspertidega programmi uue strateegilise suuna e-residentsus 2.0 kujul, mis sai augustis ka valitsuse heakskiidu," selgitas ta.

Vatter märkis, et uus eesmärk, milleks on toetada e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete väärtuse kasvu, aitab muuta e-residentsuse tulusamaks nii Eesti inimestele kui ka e-residentidele.

E-residentsuse programmi uus strateegiline suund on end tänaseks juba õigustanud, sest 2019. aasta esimese kaheksa kuuga on e-residentide loodud firmadelt maksude ja riigilõivude näol kokku laekunud 9,7 miljonit eurot. Tänaseks on e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete maksutulu keskmine võrreldes möödunud aasta sama perioodiga suurenenud 30%.

"E-residentidelt laekuv otsene tulu maksude ja riigilõivude näol on vaid osa majanduslikust kasust, mida Eesti saab. Väga oluline on ka programmi kaudne tulu, mis moodustub e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, e-residentide investeeringutest Eesti ettevõtetesse ja tulust, mille toovad e-residendid turismisektorisse. Lisaks loob e-residentsuse programm riigile tugevat positiivset kuvandit rahvusvahelises meedias mis aitab kaasa Eesti ettevõtete ekspordile,” selgitas Vatter.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele kontrollitud ja läbipaistvat ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Enam kui 160 riigis elava 60 000 e-residendiga kogukond loob Eestile lisaks otsesele ka kaudset majanduslikku tulu, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest.

2018. aasta lõpus töötati välja e-residentsus 2.0 visioon ja ettepanekud, mis näevad programmi kasvava teenuse- ja koostööruumina e-residentidele. Samuti stardiplatvormina nii Eesti teenuste, toodete kui ka kultuuri ekspordiks.

Tänavu juba kolmandat aastat toimunud "Suvekooli Hüppelaud"eesmärgiks oli viia õpilased kokku uute tehnoloogiate ja startup-ettevõtluse tippudest praktikutega, et oma kätega valmis toode luua.

Suvekooli olid oodatud 14-19aastased noored, kes tahavad tiimitöö vormis mõelda välja lahendusi probleemidele elust enesest. Projekti mentorite seas on Taavet Hinrikus (TransferWise), Kaarel Kotkas (Veriff), Kaidi Ruusalepp (Funderbeam) jpt.