Autor: Indrek Kald • 22. november 2019

Aasta jooksul on e-residentide Eestisse asutatud ettevõtete arv suurenenud enam kui 3000 võrra. Pooled siin ettevõtte loonud e-residentidest on Euroopa Liidu kodanikud.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul keskendub suur hulk e-residentide ettevõtteid tarkade töökohtade ja kõrge lisandväärtuse loomisele. "E-residentsus pakub globaalsel turul tegutsejatele unikaalset võimalust juhtida oma ettevõtet asukohast sõltumatult. See teeb Eestisse ettevõtte loomise atraktiivseks ka Euroopa Liidu kodanike seas, kuna ka liikmesriikides on kaugettevõtluse võimalused märksa piiratumad," ütles ta.

E-residentide loodud Eesti ettevõtete tegevusvaldkondade ring üha laieneb. Näiteks tasuvad siin makse paljud e-residendid, kes tegutsevad metsa- ja põllumajanduse, tervishoiu, kaubanduse või hariduse valdkonnas.

"See tähendab, et e-residentsuse programm suudab rahuldada erinevates majandussektorites toimetavate ettevõtjate vajadusi," sõnas Vatter pressiteates.

E-residentide asutatud Eesti ettevõtete arvu kasv on teinud hüppelise tõusu kahel viimasel aastal, mille jooksul on neid loodud üle 7000. Vatter rõhutas, et samas analüüsitase ka e-residentide ettevõtete panust Eesti riigieelarvesse.

"Võrreldes möödunud aastaga on aktiivsete ehk Eestis makse tasuvate e-residentide ettevõtete arvu kasv olnud 58%," kinnitas Vatter.

Mullu detsembris sõnastatud e-residentsus 2.0 strateegia seadis eesmärgiks toetada e-residendi staatusega isikute hulga suurendamise asemel e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete väärtuse kasvu ja uus strateegia näitab tulemusi.

"Tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele, on e-residentide loodud Eesti ettevõtete keskmine maksutulu aasta jooksul kasvanud 30%," ütles Vatter.

Tema sõnul on viieaastaseks saav e-residentsus pälvinud laialdase rahvusvahelise tuntuse ja usalduse. "Näeme selgelt, et taotlus e-residentsuse saamiseks esitatakse kindla eesmärgiga alustada äritegevusega," väitis ta.

Lisaks on Eestisse makse tasuma hakanud e-residendid, kes registreerisid oma ettevõtte juba mitu aastat tagasi, kuid kelle ettevõtte käivitamine seni viibis. "Äriideede küpsemine võibki võtta aastaid. Saame tunda rõõmu, kui need lõpuks realiseeruvad ja Eesti inimesed laekuvast maksutulust osa saavad," ütles Vatter.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 62 000 e-residendi Eestisse loonud üle 10 100 ettevõtte, milles töötab ligi 1700 inimest. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 31 miljoni euro.