Autor: Indrek Kald • 4. detsember 2019

Eestis kulutati eelmisel aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Statistikaameti teatel oli teadus- ja arendustegevuse kulude kasv mõneti ootuspärane, kuna 2017. aastal algas uus Euroopa Liidu tõukefondide rahastamise ajavahemik ja selle mõju oli tunda ka eelmisel aastal.

Kulud suurenesid kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35%. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud kokku olid 155 miljonit eurot ja eelnenud aastaga võrreldes oli seda 8% võrra rohkem.

Nii nagu 2017. aastal, jätkus ka mullu kulude kasv eelkõige investeeringute tulemusel. Investeeringute maht suurenes kokku 46% ja märkimisväärselt nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris. Ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris investeeringud aga vähenesid.

Tööjõukulud, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole, suurenesid eelnenud aastaga võrreldes 13%. Erand oli riigisektor, kus tööjõukulud vähenesid 8% võrra.

Aastal 2018 tuli riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 156 miljonit eurot ehk 43%. Riigi rahade hulgas on ka Euroopa Liidu toetused, mis käivad riigieelarve kaudu ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks.

Suurem osa (70%) riigieelarve eraldistest läks kõrgharidussektorisse. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste hulgas oli riigi eraldatud raha osatähtsus 6%.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks väljendab kulutuste suhet SKPsse. Eestis oli selle indeksi väärtus mullu 1,4. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti esialgsete andmete põhjal pingereas 13. kohal. Võrreldes 2017. aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra parem. Ilmselt jääb praeguse kasvutempo juures kättesaamatuks eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsust 2020. aastaks 3%ni SKPst, märkis statistikaamet.