Autor: Indrek Kald • 27. detsember 2019

Ainuüksi selleks, et nutitelefonid eredat pilti näitaksid ja muid kasutaja soove täidaksid, on vaja rohkem kui 70 maavara, kinnitas TalTechi geoloogia instituudi dotsent Veiko Karu.

Mineraalide suure nõudluse valguses peitub edu võti Karu sõnul oskuses kasutada uusi lähenemisi kivimite väärindamiseks efektiivsemal, odavamal ja ressursitõhusamal moel. Ta lisas, et Eesti eeliseks on märkimisväärne mineraalide ja muude ressursside varu.

"Juba praegu toimub suur osa selleks vajalikust uurimis- ja arendustööst siinsamas Tallinna tehnikaülikoolis, kus töötame välja viise, kuidas saada kividest kätte võimalikult palju väärtust võimalikult väikese kõrvalmõjuga," märkis Karu.

Karu sõnul on oluline saada juurde noori geolooge ja mäeinsenere, eriti hinnas on tulevikus TalTechi dotsendi kinnitusel just nutikaid infotehnoloogiaalaste teadmistega geoloogid ja mäeinsenerid, kes oskavad lahendada tehnoloogiliselt järjest keerukamaid väljakutseid.

"Samas tuleb järjest enam pöörata tähelepanu ka ringmajandusele - näiteks täna võetakse kõigist toodetud 18 miljardist mobiiltelefonist teisel eesmärgil vaid ligi 10% uuesti kasutusse," sõnas Karu. Seega jääb kasutamata suur osa kriitilise ja strateegilise tähtsusega väärismetalle.

"Põhimõtteliselt "vedeleb" kuskil justkui seega ligi 60 tonni kulda," näitlikustas Karu mineraalid kasutust. "Just selleni püüamegi oma uuringutega jõuda - kuidas ka neid jäätmeid uuesti tulevikutoodeteks muuta, kasutades selleks nutikaid tulevikutehnoloogiaid," sõnas ta.

Metallid kui majanduse n-ö uus haip on juba mõnda aega Karu sõnul suuremat tähelepanu saanud ja ka Eestit tundub üha enam mõjutavat see, mis toimub Tšilli liitiumibasseinides, Hiina haruldaste muldmetallide kaevandustes või uute liitiumakude tootmisvõimsuste planeerimisel, sest mineraalide lõpptooteks olevat elektroonikat ja tehnoloogiat kasutame iga päev.

"Alustame oma hommikut sageli just mobiiltelefoni äratuskellaga, mille panevad vibreerima haruldased metallid nagu neodüüm, terbium ja düsproosium. Seejärel teeme kohvi Brasiiliast pärit roostevabast terasest seadmetega ning võileiba köögivalgustusega, mis särab lambis tänu Tšiilist pärit vaskkaablitele," kirjeldas Karu.

"Nii saabki n-ö kivist teha erinevat meid ümbritsevat igapäevast tehnikat - näiteks nutitelefone, mis juba üksi sisaldavad enam kui 70 maavara, sealhulgas ka kulda, vaske, kvartsi ning muid väärismetalle, mida on küll keeruline kivist kätte saada, kuid mis kogu elektroonika üleüldse toimima panevad," selgitas Karu.

Nõudlus uue tehnoloogia jaoks tarviliku toormaterjalide järele üha kasvab, sest tänapäevatehnoloogiast pole keegi nõus lihtsalt loobuma. Samamoodi kasvab vajadus kaasaegsete akude jaoks vajalike mineraalide järele.

"Kui tahame kunagi üldse süsinikupõhisest energiasüsteemist lahti saada, peame leidma viisi, kuidas odavalt ja massiliselt suure mahutavusega akusid toota," selgitas Karu. Ta märkis, et telefonide ja muu elektroonika akude jaoks oluliseks maavaraks oleva liitiumi ühed suurimad varud paiknevad Soomes, kus avatakse parasjagu liitiumikaevandust.