Indrek Kald • 15 jaanuar 2020

Helmese ekspert: kuidas interneti võltsvideot reaalsest eristada

Arvuti suudab hetkega luua pea veatuid pilte inimestest, keda tegelikult ei eksisteeri ning samuti on võltsvideod (deepfake) läinud nii heaks, et neid on raske reaalsest eristada, ütles IT-firma Helmes lahenduste arhitekt Markus Karileet.

Veebilehe thispersondoesnotexist.com loodud libafoto.  Foto: thispersondoesnotexist.com

Markus Karileedi sõnul näitab võltspiltide taset lehekülg thispersondoesnotexist.com, mis loob iga leheuuendusega tõetruu foto inimesest, keda tegelikult ei eksisteeri. "Enamus juhtudel polegi niimoodi tehisintelligentsi poolt loodud avatari päris inimesest võimalik eristada," kinnitas ta.

Karileedi sõnul on arvutiga loodud nägudel ka oma kasulik külg. "Sisuliselt on see nagu pildipank, mida saab kasutada näiteks süsteemide demodes või visuaalides, riivamata ühegi inimese privaatsust. Või näiteks juturobotile niiöelda näo andmiseks, mis tekitab lõppkasutajale vahetuma kliendikogemuse," rääkis Helmese arhitekt.

"Samas kasutati libapiltidega kontosid ka näiteks Facebookis võltsuudiste levitamiseks 55 miljonile inimesele. Trollivabrikud panevad sotsiaalmeedias võltskonto juurde pealtnäha päris inimese pildi, mis teeb ka tõese sisu eristamise keerulisemaks," selgitas Karileet.

Facebook pani detsembris kinni võltskontode võrgustiku, mille libauudiseid levitati miljonitele kasutajale.

Helmese lahenduste arhitekti sõnul levib internetis ka kümneid tuhandeid võltsvideoid, milles näiteks riigijuht on pandud tarkvara abiga suvalist juttu rääkima. "Selliseid videoid päris algajad veel usutavalt ei loo, kuid spetsialistid teevad neid juba Hollywoodi tasemel. Oma silmi enam alati usaldada ei saa," rääkis Karileet. Ta soovitas suhtuda skeptiliselt uudistesse ja videotesse, mille algallikas või usaldusväärsus on teadmata.

Ühtlasi andis Markus Karileet nõu, kuidas võltsvideot tuvastada:

Sisu. Kui inimene räägib videos uskumatut või kahtlust tekitavat juttu, siis tasub seda teistest allikatest üle kontrollida.

Silmad. Silmade loomulikku liikumist on raskem järgi teha, seega võib libavideos olla inimese silmavaade klaasistunud või staatiline. Või pilgutab nn inimene silmi vähem kui ta seda päriselt teeks.

Suu. Osades libavideotes võetakse originaalpilt, aga muudetakse juttu, mida inimene räägib. Kui see pole just Hollywoodis tehtud, siis liigub tihtipeale suu ikkagi ebaloomulikult või pole tekstiga päris sünkroonis. Arvuti loodud suu juures on tihti ka hambad liiga sümmeetrilised ja tehislikud.

Vaata lähemalt. Telefoni väikselt ekraanilt on raske detaile märgata. Suurenda arvutis pilt üle ekraani, mis teeb libavideo ebatäpsuste märkamise lihtsamaks.

Jaga lugu:
ITUUDISED UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Ituudised uudised igal nädalal enda postkasti.

Ituudised.ee toetajad:

Indrek Kald
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Äripäeva reklaamiosakond
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 105
Mari Sarapuu
Mari SarapuuIT konverentside programmijuhtTel: 5372 1821