Autor: Indrek Kald • 5. veebruar 2020

Eelmise aasta kokkuvõttes kasvas Eestis e-kaubanduse käive 26 protsenti, 1,4 miljardi euroni, keskmine kuukäive oli Eesti Panga andmeil 118 miljonit eurot.

"On oluline märkida, et väljastpoolt Eestit e-ostlemine, eriti kolmandatest riikidest, sh Aasiast, on kasvanud viimase 6-7 aastaga lausa poole võrra ning eestlased teevad oste Eesti ja välismaa e-poodidest kokkuvõttes võrdselt," rääkis Väät.

Vaatamata sellele on Eesti e-poed tema sõnul olnud viimasel aastal väga tublid - 2019. aastal kasvas näiteks Eesti e-poodidest ostmine 36%, välismaa e-poodidest aga 18%. "Aasia, peaasjalikult Hiina e-kaubanduse kasv on muljetavaldav," lisas Väät.

Kasvab maksuvaba e-kaubandus Hiinast

Hiina e-kaubanduse mõju tõestab Aasiast lihtkirjadena saabuv kaubakogus. "Konkurentsiameti hinnangul jätkub lihtkirjade saatmine langustrendi - 2018. aasta oli langus pea 45% ning viimase viie aasta jooksul on neljast miljonist kirjast jäänud alles napp 1,5 miljonit," sõnas Väät.

Eelmise aasta andmed veel puuduvad, kuid trendi arvestades on languse protsent tõenäoliselt veel suurem. Samal ajal on märkimisväärne, et rahvusvahelised kirisaadetised on kasvanud viimase viie aasta jooksul 2,5 miljonini ning kokkuvõttes on sise- ja välislihtkirjade mahud viie aasta lõikes praktiliselt võrdsed, ületades kokku üle 12 miljoni ühiku.

"Keskmine eestlane saadab aastas ainult ühe lihtkirja. Kui palju on meil tekkinud välismaa sõpru-tuttavaid, kes kirju saadavad? See mitmemiljoniline lihtkirjade kasv näitab selgelt vaid üht – need on e-kaubanduse ostud, mis peamiselt Aasiast postkasti saadetakse, seejuures maksuvabalt," selgitas Tõnu Väät.

Kolme suure käes 80% kullerteenuste turust

Konkurentsiameti andmetel hoiavad kolm suuremat kullerteenuste osutajat – DPD, Itella ja Omniva – 80 % turuosa, DHL ja UPS omavad kahepeale veel 10% - kokku teeb see 90% turumahust.

"Liidu hinnangul on viie suurima kullerfirma pakkide maht aastas kokku ca 20 miljonit, millest üheksa miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. Omniva kaudu liigub ca poolt pakkide mahust ehk nende osakaal, sh Aasiast saabuvate pakkide maht, on kõige suurem," selgitas e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät.

Eestlased kasutasid e-ostude tegemisel eelmisel aastal 70% juhtudest pangalinke - sellist kõrget pangalingi kasutamise osakaalu pole enamikus Euroopa riikides ette näidata.

Mitte mobile first, vaid mobile only

Pea 80-90% ostudest ja esmasest päringutest toodete kohta tehti möödunud aastal mobiiltelefonist, kinnitavad suuremate e-poodide külastatavuse andmed. "2019. aastal ei räägitud enam mobile first, vaid mobile only. Vähemalt 90%-l juhtudest algab kliendi teekond toote, teenuse või firmaga tutvumisel internetist," sõnas Väät.

"Kui palju kaupmehed sellesse panustavad ja müügiks konverteerivad? Amazoni ja eBay diilerid on valmis nahast välja pugema, et nad ei saaks negatiivseid review´sid. Miks? Sest üht negatiivset kommentaari loeb tuhandeid inimesi, mis võib vähendada käivet 20-25%," lisas Väät.

Eduka e-äri trendideks 2020. aastal on tema sõnul ühe päeva tarne, videotutvustused toodete kohta, live chat, mobile only, tehisintellekt, keskkonnasäästlikus kui müügiargument, automaatturunduse tööriistade kasutamine, mugavad tagastusvõimalused ja innovaatilised omnichannel-lahendused.