Autor: Indrek Kald • 19. veebruar 2020

"Täna tutvustame Euroopa digituleviku kujundamisel võetud suuri eesmärke. Need hõlmavad kõike alates küberturvalisusest kuni elutähtsate taristute, digihariduse ja -oskuste, demokraatia ja meediani," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Järgmise viie aasta jooksul keskendub komisjon digivaldkonnas järgmisele kolmele põhieesmärgile: inimeste heaks toimiv tehnoloogia, õiglane ja konkurentsivõimeline majandus ning avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond.

Euroopa kui usaldusväärse tehisintellekti liider

Täna esitletud valges raamatus kirjeldab komisjon usaldusväärse tehisintellekti raamistikku, mis põhineb tipptasemel ja usaldusel. Eesmärk on koondada partnerluses era- ja avaliku sektoriga vahendeid kogu väärtusahela ulatuses ja luua sobivad stiimulid, et kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu, sh väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt.

See hõlmab koostööd liikmesriikide ja teadusringkondadega, et talente leida ja hoida. Kuna tehisintellektisüsteemid võivad olla keerukad ja nendega võivad teatud kasutusvaldkondades kaasneda märkimisväärsed riskid, on usalduse suurendamine hädavajalik.

Komisjoni teatel on vaja selgeid eeskirju, millega ennetada kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemidega seotud probleeme, panemata liigset koormust vähem riskantsetele süsteemidele.

Jätkuvalt kohaldatakse rangeid ELi tarbijakaitse-eeskirju, et võidelda ebaausate kaubandustavadega ning kaitsta isikuandmeid ja eraelu puutumatust.

Suure riskiga stsenaariumide puhul - näiteks tervishoius, politseitöös või transpordis - peaksid tehisintellektisüsteemid olema Euroopa Komisjoni kinnitusel läbipaistvad, jälgitavad ja inimjärelevalve all.

Ametiasutustel peaks kosmeetikatoodete, autode või mänguasjade kontrollimisel olema võimalik algoritmides kasutatud andmeid katsetada ja sertifitseerida, seisab komisjoni pressiteates.

Erapooletuid andmeid on vaja nii kõrge riskitasemega süsteemide treenimiseks, et tagada nende nõuetekohane toimimine, kui ka selleks, et tagada põhiõigused, eelkõige mittediskrimineerimine.

Kuigi praegu on näotuvastuse kasutamine biomeetriliseks kaugtuvastuseks üldiselt keelatud ning see on lubatud üksnes erakorralistel, nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsetel juhtudel, mille suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid ja mis põhinevad ELi või liikmesriigi õigusel, soovib komisjon algatada ulatusliku arutelu selle üle, kas ja millistel asjaoludel võiksid sellised erandid olla õigustatud.

Madala riskitasemega tehisintellektirakenduste suhtes pakub komisjon välja kõrgemate standardite kohaldamise korral vabatahtliku märgistamiskava.

Kõik tehisintellektirakendused ja -algoritmid, mis vastavad ELi normidele, on komisjoni teatel Euroopa turul teretulnud.

Euroopa kui andmepõhise majanduse liider

Euroopa andmestrateegia eesmärk on tagada, et EList saab andmepõhise ühiskonna eeskuju ja liider. Selleks kavatseb EL tegelikult toimiva Euroopa andmeruumiga luua andmete ühtse turu, et teha kasutamata andmed kättesaadavaks, võimaldades neil vabalt liikuda Euroopa Liidus ja sektorite üleselt, et neist saaksid kasu ettevõtjad, teadlased ja haldusasutused.

Kodanikel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel peaks olema võimalus teha isikustamata andmete põhjal paremaid otsuseid. Need andmed peaksid olema kättesaadavad kõigile, olgu tegemist avaliku- või erasektori, idufirma või turuliidriga.

Selleks teeb komisjon kõigepealt ettepaneku luua sobiv õigusraamistik, mis reguleeriks ettevõtjate vahel, ettevõtjate ja valitsuse vahel ning haldusasutustes andmete haldamist, neile juurdepääsu ja nende taaskasutamist.

Selleks luuakse andmete jagamise stiimulid, kehtestades nende kasutamise praktilised, õiglased ja selged eeskirjad, mis on kooskõlas Euroopa väärtuste ja õigustega (näiteks isikuandmete kaitse, tarbijakaitse ja konkurentsieeskirjad). Samuti tuleb selleks teha avaliku sektori andmed laiemalt kättesaadavaks, avades kogu ELis eriti väärtuslikud andmekogumid ja võimaldades nende taaskasutamist innovatsiooni huvides.

Teiseks soovib komisjon toetada selliste tehnoloogiasüsteemide ja järgmise põlvkonna taristute arendamist, mis annavad ELi ja kõigi osalejate käsutuse vahendid andmepõhise majandusega seotud võimaluste ära kasutamiseks. See aitab kaasa investeerimisele Euroopa suure mõjuga projektidesse Euroopa andmeruumi ning usaldusväärsete ja energiatõhusate pilvetaristute valdkonnas.

Komisjon töötab ka selle nimel, et veelgi vähendada digioskuste lõhet eurooplaste seas, ja uurib, kuidas anda kodanikele parem kontroll selle üle, kellel on juurdepääs nende masintekkelistele andmetele.

Järgnevad õigusaktid ja avalik arutelu

Nagu täna esitletud strateegias ette nähtud, esitab komisjon veel sellel aastal digiteenuste õigusakti ja Euroopa demokraatia tegevuskava, teeb ettepaneku eIDASe määruse läbivaatamiseks ja tugevdab ühisele küberüksusele panustamisega küberturvalisust.

Valge raamat tehisintellekti kohta on avatud avalikuks aruteluks kuni 19. maini. Komisjon kogub ka tagasisidet andmestrateegia kohta. Saadud teabe põhjal võtab komisjon lisameetmeid, et toetada usaldusväärse tehisintellekti arendamist ja andmepõhist majandust.