Autor: Indrek Kald • 11. märts 2020

Eile kiideti valitsuse majandusarengu komisjonis heaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ettepanek tõsta innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse toetamine ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) strateegiliseks prioriteediks.

Tehtud otsus annab EASile suunise kasvatada oma võimekust toetamaks Eesti ettevõtteid eesmärgipärases teadus- ja arendustegevuses ning pragmaatiliste uuenduslike lahenduste kasutuselevõtus.

Minister Karu sõnul on tegemist väga olulise sammuga, et soodustada Eestis teadmusmahuka ettevõtluse ning innovatsiooni soodustava keskkonna arengut.

"Ettevõtjate investeeringud teadus- ja arendustegevusse on globaalses majanduskeskkonna kontekstis pikas perspektiivis meie ettevõtluse arengu, tootlikkuse ja pikaajalise majanduskasvu peamised taganttõukajad, mis omakorda on eelduseks, et meil õnnestuks välja murda nn keskmise sissetuleku lõksust," märkis ta.

Karu: keskmise sissetuleku ohtlik lõks

Keskmise sissetuleku lõks on Eesti-suurusega riigi jaoks Karu sõnul ohtlik, sest sellega kaasnev majanduse lubjastumine ning arenguvõime mandumine jätab meid teistest piirkonna riikidest maha nii majandus- kui elatustaseme kasvu osas.

"On väga oluline, et eesmärgistaksime üha rohkem riigi tegevusi innovatsiooni toetamiseks ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomiseks. Riigi roll pole mitte targutada või piltlikult öeldes lennukist rahapakke loopida, vaid ettevõtjaid kuulata, nendega koostöös suur pilt ja strateegia kokku panna, vajalike muudatuste vektoris kokku leppida ning seejärel tagada piisav strateegiline stabiilsus selleks, et ettevõtted saaksid keskenduda jätkusuutliku, kiirelt kohaneva ärimudeli ehitamisele," selgitas Kaimar Karu.

Kuigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse on pika mõjuga, on nad ministri kinnitusel vältimatud, kui soovime, et Eestis valmiksid nutikad ja suure lisandväärtusega tooted ja teenused ning nende järele oleks nõudlust eksporditurgudel.

"EAS on viimastel aastatel olulisel määral kasvatanud oma võimekust nii meie ettevõtete ekspordiambitsioonide teostamisel kui välisinvesteeringute riiki toomisel. Uuendatud strateegia võimaldab tänasest veelgi enam toetada meie ettevõtteid ka innovaatiliste tegevuste elluviimisel ja teadmiste vahendamisel nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt," märkis Karu.

Eesmärk: tootlikkuse kasv 115%ni ELi keskmisest

Eilsel valitsuse majandusarengu komisjoni istungil esitas minister Karu ka ettepaneku tööjõu tootlikkuse sihttaseme seadmiseks 110%ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2035. Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil põhinev tootlikkuse kasv on peamine majanduse konkurentsivõimet puudutav eesmärk. Tunamullu jõudis Eesti tootlikkus 78%ni ELi keskmisest ning prognooside järgi on see samal tasemel ka 2019. ja 2020. aastal.

"Meie peamine potentsiaalne konkurentsieelis on hästi toimiv kombinatsioon nutikast tööjõust, nutikast tootmisest ning nutikast ekspordist," märkis Karu. "Et mitte jääda keskmise sissetuleku lõksu ning piirduda majanduskasvuga, mis on Euroopa Liidu keskmise lähedal ja suunab meid mööda langusspiraali mittejätkusuutlikku keskpärasusse, on vaja ellu viia mitmeid tootlikkuse kasvatamisele suunatud tegevusi," lisas ta.

Minister Kaimar Karu sõnul peame riiklikul tasemel leppima kokku strateegilistes kasvusektorites, leidma võimalused suurinvesteeringute jaoks sobilike tingimuste loomiseks ning jätkama kõrgekvaliteediliste Eesti toodete ja teenuste sihikindla ja järjepideva turundamisega terves maailmas.

"Sihime, et jõuaksime 2035. aastaks Soome elatustasemeni, mille nimel oleme tolleks hetkeks rasket tööd teinud juba pea 45 aastat," lisas Karu pressiteates.

EASi juht: astume välja hinnakonkurentsil põhinevast ärimudelist

EASi juht Peeter Raudsepp märkis, et kapitaliinvesteeringute ja töötajate arvu kasv Eesti majandust enam edasi ei vii. "Tootlikkust suurendavad eelkõige innovaatilised ettevõtted, kes teevad koostööd teadus- ja arendusasutustega, loovad suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja protsesse," nentis ta.

"Siis on meie ettevõtetel suurem tõenäosus liikuda välja hinnakonkurentsil põhinevast ärimudelist ning leida oma tootele nišš maailmaturul," lisas Raudsepp.

Eesti on tema sõnul edukalt arendanud ettevõtlust ning riik on olulisel määral panustanud EASi kaudu. "Näeme, et Eestis on puudu vahelüli, mis aitaks ettevõtetel muutuda nutikamaks. EASist saab see vajalik vahelüli ja innovatsioonipõhise ettevõtlusarenduse uue põlvkonna tugistruktuur. Arvestades innovatsiooni valdkonnaülesust, ja ka meie riigi väiksust, on Eestil mõistlik koordineerida innovatsioonialaseid kompetentse läbi ühe organisatsiooni," selgitas EASi juht.

Peeter Raudsepp ütles, et Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid igas Eesti piirkonnas. EASi ambitsioon on aidata tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust ärimudelite arendamise ning teadmus- ja tehnoloogiaintensiivsete projektide toetamise kaudu.

Teadmusmahukuse suurendamise vaatenurgast on EASi fookuses kolm ettevõtterühma: tehnoloogia- ja teadmusmahukad iduettevõtted, innovatsiooni fookusega Eesti ettevõtted ja väliskapitali omanduses olevad ettevõtted.

2000. aastal loodud ettevõtluse arendamise sihtasutus on riiklik sihtasutus, mille eesmärk on arendada Eesti majandust.