Koolitaja: ettevõtte IT turvalisus on eelkõige juhi asi

Kaubandus ja äritegevus kolivad üha enam internetti. Meie maailm on iga päevaga digitaalsem, mobiilsem, kliendikesksem, pilvepõhisem. Seoses käimasoleva eriolukorraga kasutatakse e-teenuseid nii töötamiseks, õppimiseks, ostude tegemiseks kui vaba aja veetmiseks veelgi enam.

Selles pole midagi ohtlikku, kui me ei unusta ära, et arvuti- ja sidevõrgud on sama haavatavad nagu inimeste immuunsüsteemid. Neis toimuvad tuhanded muutused sekundis loovad häkkeritele võimalusi pääseda võrkudesse, seadmetesse ja süsteemidesse.

Tehnoloogiate kiire areng muudab ettevõtete IT halduse aina keerulisemaks ja üha enam laiali pillutatuks. Kui jätta IT turvalisus vaid IT-osakonna asjaks, saab tugevaks vaid üks nurgakividest – tehnoloogia. Kuid sellest ei piisa.

Tehnoloogiaga saab maandada paljusid riske, kuid protsessid ning iga töötaja teadlikkus ja küberhügieen pole vähem olulised. On rõõmustav, et juhtide teadlikkus võimalikest ohtudest on viimastel aastatel suurenenud. Kuid unustada ei tohi ka personali.

Täna registreeritakse iga paari minuti tagant mõni veebileht, mis on seotud COVID-19 petuskeemiga, mis kasutavad ära inimeste paanikat. Samuti on registreeritud tuhandeid domeene, mille nimes sisaldub näiteks konverentskõnede tarkvara Zoom nimi. Eks ikka selleks, et populaarse tööriista pahaaimamatute kasutajate ja ettevõtete andmetele ligi pääseda.

Kui töötajad ei ole ohtudest teadlikud, juhtub see, et avatakse teadmatusest manuseid, klikitakse seal, kus pole vaja ning loovutatakse oma sisselogimisandmeid. Väiksemas ettevõttes on intsidendile lihtsam kiiresti ja paindlikult reageerida. Mida suurem on ettevõte, seda kriitilisem on tõsta infuturbe alast üldist teadlikkust ja oskusi. Piisab ühest nõrgast lülist.

Näiteks kui ettevõtte meilikontode hulgas on vaid üks eriti nõrga parooliga kasutaja, võib sellest piisata, et saada serverisse sisse ning seal juba edasi toimetada ning ka ülejäänud ettevõtte IT-taristu juurde edasi liikuda. Kontoandmete kaitsmine on täna olulisem kui kunagi varem. Aga oma käed peab ikka igaüks ise ära pesema.

Ettevõtte kaitsmiseks ei piisa enam ainult tulemüürist jms tehnoloogiast. Mobiilsusega on paradigma muutunud ja uus perimeeter küberrünnaku kaitsmisel on just konto.

Me kasutame oma mobiiltelefonides üha enam äppe. Kuigi Apple ja Google kaitsevad oma operatsioonisüsteeme hästi, on kolmandate osapoolte rakenduste turvamine endiselt suur väljakutse. Küberkurjategijad kasutavad turvaauke rakendustes seadmetele kaugjuurdepääsuks.

Mida rohkem nutitelefoni tööks kasutatakse, seda enam laienevad riskid ka ettevõtte rakendustele, andmebaasidele ja andmetele. Esmalt tõmmatakse üle töökontaktid ja telefoninumbrid, siis juba eemaldatakse andmeid, installitakse pahavara, pommitakse lunavara.

Tõsi, IT turvalisus maksab raha ja ei too midagi sisse. Küll aga viib välja, kui saadakse pihta. Alles tõsine intsident paneb ettevõtjate väärtusi ümber hindama. Sageli ei piisa isegi sellest, sest alati ei väljendu kahju otseselt või kohe rahas.

Visalt, kuid vaikselt siiski, on näha suhtumise muutust, sest 2019 pakkus rikkalikult näiteid neist, kellele tegemata töö läks kalliks maksma. Riigi infosüsteemide ameti andmetel tuleb 10 000- või 20 000eurose kahjusummaga juhtumeid ette keskmiselt korra nädalas. Samuti kaotavad ettevõtted kliente ja käivet nendel päevadel, kui nad parasjagu lunavaraintsidentide tõttu oma andmeid taastavad.

Enamasti on turvalisuse ja andmelekke intsidendid seotud juhtkonna, mitte IT-poiste tegemata tööga. Kui juhtkond ei ole enda äriga seotud küberohtudega kursis ning ei pea seda teemat ka väga kriitiliseks, peegeldub see ka küberkaitse tehnoloogiate valikus ning kogu personali ohutunnetuses.

Jah, ettevõtetel on praegu tegemist kriisijuhtimisega. Paraku on nii, et olukord majanduses, kodukontorites töötamine ning ebakindlus inimeste isiklikus elus on ideaalne pinnas küberkuritegevuse laialdasele levikule. Ettevõtjad, koolitage juhte-töötajaid ja andke neile ajakohane teave küberturvalisusest!