E-residendid lõid I kvartalis Eestis üle tuhande ettevõtte, mis on programmi ajaloo rekord

Koroonaviirusest põhjustatud haiguse COVID-19 pandeemia tulemusena on Eesti e-residentsust taotlevate inimeste arv küll veidi vähenenud, kuid nende tahe Eestis ettevõtteid luua kasvanud.

E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul on programm paljudele e-residentidest väikeettevõtjatele kriisiperioodil hädavajalik, sest pakub paindlikkust.

"Meie hiljutine küsitlus näitas, et e-residendid hindavad kõrgelt võimalust kasutada turvalisi Eesti e-teenuseid asukohast sõltumatult. Täna, mil paljudes maailma riikides kehtib eriolukord, on meie unikaalsed e-teenused ja nende kvaliteet ettevõtjate jaoks eriti olulised," ütles ta.

"E-residendid on oluline ja stabiilne kliendigrupp paljude Eesti ettevõtete jaoks. E-residente teenindavad ettevõtted toovad Eesti riigile miljoneid eurosid maksutulu," sõnas Vatter.

Nõudlus e-teenuste järele on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud ja Eesti e-teenused saavad rahvusvaheliselt suurt tähelepanu. "Olukorras, kus nõudlus kasvab kiiresti, on Eestis arendatud mitmeid uusi teenuseid, millel on suur rahvusvaheline potentsiaal," ütles Vatter.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 68 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 13 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 35 miljonit euro.