Aasta esimese kolme kuuga registreerisid e-residendid ligi 1050 uut Eesti ettevõtet, mis on programmi ajaloo esimese kvartali rekord.

- E-residentsuse tegevjuht Ott Vatter tutvustamas programmi mullusel konverentsil Latitude 59.
- Foto: Liis Treimann
Koroonaviirusest põhjustatud haiguse COVID-19 pandeemia tulemusena on Eesti e-residentsust taotlevate inimeste arv küll veidi vähenenud, kuid nende tahe Eestis ettevõtteid luua kasvanud.
E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul on programm paljudele e-residentidest väikeettevõtjatele kriisiperioodil hädavajalik, sest pakub paindlikkust.
"Meie hiljutine küsitlus näitas, et e-residendid hindavad kõrgelt võimalust kasutada turvalisi Eesti e-teenuseid asukohast sõltumatult. Täna, mil paljudes maailma riikides kehtib eriolukord, on meie unikaalsed e-teenused ja nende kvaliteet ettevõtjate jaoks eriti olulised," ütles ta.
E-residentsuse programm pakkus esimesena maailmas mitteresidentidele võimalust luua ja juhtida ettevõtet kaugteel. "Digitaalne jätkusuutlikkus, mida programm e-residentidele pakub, on praeguses keerulises ja ettenägematu arenguga kriisis oluline konkurentsieelis," rõhutas Vatter.
Paljud uued e-residendid tulevad Euroopa kriisiriikidest
Ta lisas pressiteates, et ülemaailmselt otsib suur hulk ettevõtjaid alternatiivseid võimalusi firma käigus hoidmiseks. Viimastel nädalatel on tavapärasest enam Eesti ettevõtteid loonud just need e-residendid, kes elavad Euroopa peamistes kriisikolletes Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.
"E-residentsuse programm on üks võimalustest, kuidas Eesti saab ulatada abikäe hätta sattunud ettevõtjatele nii Euroopas kui mujal maailmas," kinnitas Ott Vatter.
Statistika näitab, et käesoleva aasta algusest on e-residentide ettevõtted muutunud ka aktiivsemaks. Kui 2019. aasta esimeses kvartalis kasvas aktiivsete ehk Eestisse makse tasuvate e-residentide ettevõtete hulk 102 võrra, siis tänavu on vastav number 156.
"COVID-19 kriis sunnib ettevõtjaid kiiresti muutuvate tingimustega kohanema. Selle võtmeks on infotehnoloogiline võimekus ja Eesti e-teenuste kvaliteet on rahvusvaheliselt hinnatud," selgitas Vatter.
Programmi teenindavad ettevõtted toovad riigile miljoneid maksutulu
E-residentsuse programm aitab raske olukorraga paremini hakkama saada ka Eesti riigil, kohalikel elanikel ja ettevõtjatel. E-residentide loodud Eesti ettevõtted tasuvad riigieelarvesse makse ja loovad siia töökohti. Lisaks saavad e-residentide firmade toel jõudsalt kasvada ja uusi töötajaid palgata neid teenindavad Eesti ettevõtted.
"E-residendid on oluline ja stabiilne kliendigrupp paljude Eesti ettevõtete jaoks. E-residente teenindavad ettevõtted toovad Eesti riigile miljoneid eurosid maksutulu," sõnas Vatter.
Nõudlus e-teenuste järele on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud ja Eesti e-teenused saavad rahvusvaheliselt suurt tähelepanu. "Olukorras, kus nõudlus kasvab kiiresti, on Eestis arendatud mitmeid uusi teenuseid, millel on suur rahvusvaheline potentsiaal," ütles Vatter.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 68 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 13 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 35 miljonit euro.
Seotud lood
Konkursi tähtaeg: 27.04.2025