Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse poolt eile algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis käsitleb elektrooniliste võimaluste laiendamist koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel.
Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel.
Suurim probleem MTÜdel ja ühistutel
Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel.
Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult.
Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldkoosolekust osavõtnutel igaühel allkirjastada protokolli lisana osavõtnute nimekiri, mille originaal tuleb esitada (saata postiga) ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt.
Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.
Muutub ka osa võõrandamise reeglistik
Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel.
Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.
Seletuskirjas märgitakse, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele