Autor: Aira Tammemäe • 27. mai 2020

Fujitsu: tehnoloogia aitab ettevõtetel ellu jääda

Suured säravad ekraanid on Eestis teeninduspindadel, aga tagatubades liigutatakse pabereid käest kätte. Tootmises on keeruline protsesse automatiseerida, sest äri on tellimuspõhine. Tervisekriis tõi lauale uued teemad, aga masu alles kogub jõudu. Fujitsu Estonia eksperdid toovad mõned näited, mida ettevõtte juht saab just täna läbi mõelda.

Fujitsu Estonia erasektori kliendihaldur Ly Palang.
Autor: Fujitsu Estonia

Niisiis, millised infotehnoloogilised teemad on praegu Eesti ettevõtetes päevakorral?

Ly Palang, Fujitsu Estonia erasektori kliendihaldur:

Üks oluline märksõna on protsesside optimeerimine ja manuaalsete tegevuste elimineerimine, samuti kogutud andmete analüüs.

Andmete ärakasutamine uue väärtuse ja uute teenuste loomiseks on alles alguses.

Samuti tõuseb esile inimeste ressursi suunamine sinna, kus nende tegevus loob ärile väärtust. Igasugused rutiinsed toimingud tuleb asendada tehnoloogiliste lahendustega.

Julia Ležeiko, Fujitsu Estonia ärilahenduste valdkonna juht:

Popid väljendid nagu tark tootmine, intelligentne tehnoloogia, digitaalne assistent, ennetav analüütika, tehisintellekt ja masinõpe hakkavad saama omal sisu ja praktilist rakendust.

Ly Palang, Fujitsu Estonia erasektori kliendihaldur
Tõuseb esile inimeste ressursi suunamine sinna, kus nende tegevus loob ärile väärtust. Igasugused rutiinsed toimingud tuleb asendada tehnoloogiliste lahendustega.

Ja nüüdse tervisekriisiga on lisandunud veel üks aspekti: tehnoloogia peab aitama ettevõttel ellu jääda, andma sellele väga kiire kohanemisvõime.

Toote ehk mõned näited fookusteemade kohta?

Ly: Püütakse vältida tegevuste dubleerimist. Soovitakse vabaneda andmete korduvast sisestamisest, edasi-tagasi saatmisest ja kooskõlastamist. Selline olukord tekib, kui äriprotsess on erinevate töötajate vahel osadeks jagatud, aga igaüks toimetab oma juppidega ja kaob käest tervikpilt. Nii on raske teha otsuseid ja inimesed raiskavad oma tööaega.

Abi on vaja väga praktilisel tasandil – kuidas seda teoks teha nii, et kasutajad oleksid kaasatud ja lahendusega rahul.

Julia: Äriliste nõudmiste vaates ma jagaks ettevõttete vajadused kaheks. On ettevõtted, kellel täna veel puuduvad baassüsteemid ja suur osa igapäevastest äriprotsessitest pole digitaliseeritud. Teised on sellised, kellel baassüsteemid ilusti paigas, suurem osa manuaalseid funktsioone asendatud IT-lahendustega - nemad pigem otsivad tehnoloogiaid, mis loovad neile konkurentsieelist.

Näiteks toomises on tugevalt fookuses automatiseerimine ja digitaliseerimine. Aga Eesti tootmine on valdavalt projektipõhine, pigem väiksed partiid ja eriprojektid. Seda automatiseerida on masstootmisega võrreldes keerukam.

Jaekaubanduses on samuti fookuses kõik, mis asendab inimressurssi. Tööjõu liikumine on suur, kogemusega töötajaid on keeruline leida. Kõik, mida teenindussaalis saab asendada IT-lahendustega, seda tehakse. Samas kõik, mis on tagatubades, näiteks ladudes või kontorites, on tehnoloogiliselt äärmiselt tagasihoidlik.

Suured säravad ekraanid on teeninduspinnal, samas laos liigutatakse pabereid käest kätte, joostakse ringi ja otsitakse kaupa. Tagatubadesse pole hakatud investeerima, samas just see on tuleviku võimalus.

Jaekaubanduse näitel peaksid baasprotsessid nagu laoarvestus, sisseostud ja kassaarvestus, kliendi iseteenindusteenus ja e-poed paigas olema. Aga konkurentsieelise loomiseks tuleb tähelepanu pöörata müügi prognoosimise lahendustele, et keeruliste mudelite abil tuvastada, kus on kaotatud müük ja kus on võimalused müüki kasvatada, tundes ja suunates klientide ostukäitumist.

Praegune tervisekriisiga seotud olukord on teravalt lauale toonud kaugtöö temaatika. Mis sellega on kaasnenud?

Julia: Nägime seda, et paljudes ettevõtetes puudus tehniline valmisolek ja võimalus kodus töötada. Neil polnud sisuliselt võimalik midagi töökohalt kaasa võtta. Ehk siis töökoht pole mobiilne, see ei ole sülearvuti või mobiilne seade, töö e-mail pole sisevõrgust väljaspool kättesaadav jne.

Ilmnes, et paljudes kohtades, kus varem kaugtööd ei peetud üldse võimalikuks või seda ei soositud – näiteks koolid –, võeti uued vahendid ja töömeetodid siiski kähku kasutusele, kuigi see oli raske. Olukord lihtsalt sundis muutuse barjäärist üle saama ja tegelikult toimus väga positiivne arenguhüpe.

Elvis Tilgar, Fujitsu Estonia kaasaegsete töökohateenuste juht:

Ligipääsud, seadmed, litsentsid, turvalisus – seda kõike oli vaja ümber korraldada ja üle vaadata.

Teatud ressurssidest tekkis kiiresti puudus. Näiteks kui on ostetud kümme litsentsi, mis võimaldavad kasutada VPNi vaid osadel inimestel ja aeg-ajalt, siis sellest enam ei piisanud, sest nüüd peavad 50 töötajat pidevalt kodust töötama.

Palju lihtsam oli nendel, kellel peamised töövahendid on mobiilsed ja kaasakantavad ja peamised tööprogrammid on pilves või siis VPNi kaudu liigpääsetavad.

Küberturvalisus on muutumas äärmiselt oluliseks.

Suureneb vajadus tööriistade järele, mis võimaldavad tiimidel teha sisulist koostööd, mitte ainult teha kõnesid või näidata slaide.

Elvis Tilgar, Fujitsu Estonia kaasaegsete töökohateenuste juht
Suureneb vajadus tööriistade järele, mis võimaldavad tiimidel teha sisulist koostööd, mitte ainult teha kõnesid või näidata slaide.

Paljud ärid on liikunud ühistelt pindadelt ära kodukontorisse. See võib tulevikus ka nii jääda. Samuti on tekkinud küsimus, kuivõrd välislähetusi on tegelikult vaja…

Ly: Just, uus väljakutse on workplace anywhere. Seni oli see pigem väheste privileeg, mis peaaegu üleöö muutus vajaduseks. Kuidas rakendada turvameetmeid ja millised lisaprogrammid või äpid on vajalikud, et olla tõhusalt ühenduses kolleegidega ja teha koostööd ka distantsilt. Kõik need vahendid peaksid olema vastastikku kokkusobivad ja katma kogu vajaduste spektri.

Kaugtöö ja mobiilne töökoht võib ühelt poolt tähendada vähem töölähetusi ja reisimist, aga samuti võib see tähendada, et lähed paariks kuuks kuhugi hoopis kaugele ja teed tööd sealt. Ehk vähenevad sellega ka tipptundide ummikud, kui saime aru, et tingimata pole vaja kella 9ks kesklinna kontorisse sõita?

Mõeldes praegusele situatsioonile ärimaastikul, milline on teie soovitus ettevõtetele? Millele tuleks lähema poole aasta jooksul kindlasti mõelda?

Julia: Ma soovitan juhtidel mõelda, kui õhukeseks läks tervisekriisi tulemusena piir pilvetehnoloogia ja oma kohalike serverite kasutamise vahel. Pikaajaline arusaamine oli, et oma server on turvaline lahendus. Aga ühel päeval inimesed ei saanud enam tööd teha kontoris. Kogu turvalisus ja töökindlus seisnes varem sellel, et töötajad asuvad serveritega samas asukohas ja see on töökindel ja turvaline. Täna on serverid majas, aga töötajad mitte.

Elvis: Täna juhina ma mõtleksin hoolega, et kas toetavate teenuste jaoks, mis ei ole põhiäri, hoida tööl oma inimene või leida teenusepakkuja. Viimasel variandil on rida plusse.

Esiteks paindlikkus ja skaleeritavus – kui ei kasuta, siis vähendad mahtu, kui laiened, saab kiiresti ressurssi juurde võtta.

Teiseks, kõigega, mis IT-halduse alal toimub, ei jõua olla kursis majas töötav inimene. Partneri kompetentside ja parimate praktikate kaasamine on siin ilmselt mõistlikum. Partner näeb ka seda, mis mujal toimub, omab kogemusi ja oskab nõu anda.

Soovitus juhtidele on, et rääkige oma IT-partneritega läbi kõik ootused ja vajadused. Küsige nõu!

Meie ise näeme Eesti mastaabis Microsoft 365 kasutuselevõttu ühe lahendusena just meeskonnatööle ja turvalisusele mõeldes. Ka tööprotsesside optimeerimiseks. Et poleks nii palju e-maile, et saaks infot lihtsasti sorteerida, kasutades tehisintellekti tuge.

Ly Palang viib 29. mail juhtimiskonverentsil "Coaching 2020 Elluviimine" läbi loova praktikumi "Edu koosloomine. Inimkeskse innovatsiooni 5 sammu äriprobleemide lahendamiseks".

Virtuaalsel konverentsil osaleb ligi 400 Eesti juhti. Lisainfo ja registreerumine SIIN.

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112