Autor: Indrek Kald • 12. aprill 2021
Kui küberrünnakute arv üha kasvab, kas kasvab ka eestlastest küberkurjategijate hulk?
Kas kasvav küberrünnakute hulk on kaasa toonud ka eestlastest küberkurjategijate arvu suurenemise, küsisime CERT-EE-lt.
Elisa Eesti infoturbejuht Mai Kraft ja RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer.
Foto: Indrek Kald
Mullu sai riigi infosüsteemi amet (RIA) iga päev keskmiselt 63 teavitust Eesti ettevõtetelt ja asutustelt neid tabanud küberintsidentide kohta. Tegelikkusest on see vaid väike osa.
Äripäeva raadio "Äritehnoloogia saates" arutlevad küberturvalisuse teemal Elisa Eesti infoturbejuht Mai Kraft ja RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer.
Muuhulgas vastatakse küsimustele: kas küberturvalisus on väikeettevõtja jaoks kulukas, kui palju ohtudest saab hea küberhügieeniga kõrvaldada, kas Eesti ettevõtted tegelevad küberturbe teemal peamiselt ennetamise või tagajärgede likvideerimisega ning kuidas tagada kaugtöös andmete turvalisus.
Lisaks selgub, kus võidakse tihedamini või lihtsamini viga teha, mille tulemusena hiljem tekib andmeleke või langetakse küberrünnaku ohvriks. Millist abi saab RIA anda küberrünnaku alla sattunud ettevõttele ning kus jäävad ameti käed lühikeseks?
Kuulake saadet siit:
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitu ITuudiste uudiskirjaga!