Andmekaitseidu ülevaade: tänavused trahvid tegid rekordi
Esimesel poolaastal määrati ettevõtetele rekordilised trahvid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest– viie olulisema trahvi kogusumma ületas vaid kuue kuuga 3 miljardit eurot, tõdeb andmekaitseidu GDPR Register ülevaade.
GDPR Registri tegevjuht Krete Paal sõnas, et esimesel poolaastal määratud trahvid andmekaitse üldmääruse (GDPR) nõuete rikkumise eest tõid välja korduvad mustrid ja vead andmekaitse valdkonnas, kus ettevõtted aina uuesti libastuvad. “Euroopa andmekaitseasutused on ettevõtjatele andnud selge sõnumi, et andmekaitse pole enam valikuline ning formaalse vastavusega enam ei lepita – ettevõtetelt oodatakse sisulist ja dokumenteeritud andmekaitsepraktikat,” kommenteeris Paal.
Peaminister Kristen Michal kinnitas täna riigikogus, et Eestis pole rajatud ega rajamisel varjatud andmekogumissüsteeme, mis koguksid massiliselt isikuandmeid.
Eestil on olnud probleem ELis kolm aastat kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse ehk GDPRi rikkumise eest trahvide määramisega, kuid peagi see laheneb, ütles advokaadibüroo Hedman Partners andmekaitse nõunik Andres Ojaver.
Kui mujal Baltimaades on isikuandmete käitlemisnõuete rikkumise eest määratud juba ka enam kui 100 000euroseid trahve, siis Eestis veel mitte. Ent peagi olukord muutub.
Üha rohkem inimesi töötab hübriidrežiimis ehk kontoris viibimise ja kodus töötamise vaheline piir on hägustunud. Sellega koos muutuvad üha paindlikumaks ka töötamiseks vajalikud lahendused. Üheks uuenduseks on tõsta veebikoosolekute ja sündmuste korraldamise tehnilist kvaliteeti ning tõhusust, ent milliseid võimalusi lähitulevik pakub?