Kuldreeglid: Nutiturvalisust saab tagada paari lihtsa ja olulise nipiga

Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli
Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli

Nutiseadmetest on nüüdseks saanud lahutamatud kaaslased nii tööl, kodus kui ka reisil. Nutitelefonid ja tahvelarvutid võimaldavad meil mugavalt teha pangatoiminguid, hoida ennast maailmauudistega kursis ning pakuvad meelelahutust nii väikestele kui suurtele. Arukas oleks mõelda sellele, et kui ühel seadmel on nii palju erinevaid funktsioone, siis talletatakse selles ka võrdväärselt isiklikku informatsiooni, mida tuleks kolmandate osapoolte eest kaitsta. Praktilisi soovitusi isiklike andmete ja nutiseadmete virtuaalse maailma ohtude eest kaitsmiseks andis Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Kõige elementaarsem on SIM-kaardil ära muuta selle kood. Muidugi on väga mugav jätta koodiks 1234 või 0000, aga telefoni varguse puhul saab kurjategija seetõttu sekunditega juurdepääsu andmetele ja võimaluse võõrast telefoniarvet omakasupüüdlikult ära kasutada. Veelgi parem on seadmetele peale panna ekraanilukk. See võib igapäevasel kasutamisel tunduda küll tüütu, aga telefoni kadumise või varguse puhul teeb see omaniku piltidele, videotele ja andmetele ligi pääsemise tunduvalt raskemaks. Kasutatav  numbriparool ei tohiks olla liiga lihtne ning mustriga luku puhul tuleks vältida etteaimatavaid „Zorro“ või ruudu mustreid.

Ükskõik, kas nutiseadmes on kasutusel iOS, Android või mõni muu operatsioonisüsteem, on alati mõistlik teha telefonile või tahvelarvutile süsteemi uuendusi. Kuigi uuenduste allalaadimine võib tunduda tülikas, tuleks hetkeline ebamugavus ära taluda, sest viimased uuendused parandavad enamasti ohtlikke turvaauke ja tarkvaravigasid ning lisavad uusi funktsioone, mis muudavad seadme kasutamise mugavamaks. Samadel põhjustel tasuks uuendada ka kasutusel olevaid äppe. Mugav on seadmes lubada automaatsed tarkvarauuendused, mida teostatakse ainult Wifi-võrku kasutades. Sel juhul väheneb ka tusk pidevatest värskendamist nõudvatest teavitustest ning saab kindel olla, et värskendused ei kuluta asjatult mobiilandmeside mahtu.

Nutiseadmete puhul on vaidlematult parim see, et saame ise otsustada ja alla laadida just selliseid äppe nagu meil vaja on. Tähtis on meeles pidada, et äppe tasuks alla laadida ainult usaldusväärsetest allikatest nagu Google Play pood, iTunes jt. Kui laadida alla äpp mõnelt tundmatult leheküljelt, siis lisandub oht, et rakenduse loojad on sinna lisanud pahavara või toimib äpp ka selliselt, et kopeerib telefonist paroole ja muid isiklikke andmeid. Äpi alla laadimisel on samuti mõistlik lugeda teiste kasutajate kommentaare ning eelistada populaarsemaid või poe poolt soovitatud äppe. Kasutajad, kes soovivad veelgi suuremat turvatunnet, saavad nutiseadmesse tõmmata ka viirusetõrje äpi. Need toimivad samamoodi nagu ka arvutites: skännivad allalaetud faile, veebilehti ja tuvastavad juba olemasolevad turvariskid. Viirusetõrje tuleb kasuks ka vanematele, kelle lapsed laevad iseseisvalt alla äppe ja külastavad erinevaid veebilehti. Kindlasti ei tasuks viirusetõrjet kasutades loorberitele puhkama jääda ja alati on oluline jälgida enda ja lähedaste tegemisi veebis.

Kõige levinumaks ohuks nutiseadmete kasutajatele on avaliku Wifi kasutamine. Tihti ei mõisteta seda, et avalikus Wifi-võrgus on teistel seda võrku kasutavatel isikutel võimalik ligi pääseda kõigile meie seadmetes olevatele failidele, piltidele ja isiklikele andmetele. Tundmatusse Wifi-võrku logides peab arvestama sellega, et selle loojate ainueesmärgiks võibki olla pahaaimamatute kasutajate paroolide ja teabe varastamine. Selleks, et vältida avaliku interneti ohtusid, on kõige parem teha mõne teise seadmega „kuumkoht“ ehk hotspot. Kui seda võimalik teha pole, siis tuleks jälgida, et avalikus võrgus ei tehtaks pangatoiminguid ega töötataks konfidentsiaalsete failide ning programmidega. Nutiseadmesse tasuks alla laadida ka spetsiaalne VPN (Virtual Private Network) äpp, mis loob kasutajale virtuaalse privaatvõrgu ja takistab kolmandatel osapooltel võrgus tehtavate toimingute nägemist.

Tänapäeval talletavad nutitelefonid endas võib-olla, et isegi rohkem isiklikku infot kui arvutid, sest käivad meiega igal pool kaasas, teavad meie huvisid ja seda, kellega me suhtleme. Soovitan jälgida ka seda, millist infot enda kohta internetis maha jäetakse. Kui lähed puhkusele ja kodu jääb tühjaks, siis pole mõistlik teha lennujaamast sotsiaalmeediasse postitust, et „Nüüd lähen nädalaks ära …“. Parem tee postitus siis, kui reisilt tagasi oled ning jaga muljeid, kui vahva puhkus sul oli.

Kasutades ülaltoodud nõuandeid jäävad nutiseadmed ja olulised andmed omaniku kindlatesse kätesse.

Osale arutelus

  • Toomas Polli, Elisa tehnoloogiaüksuse juht

Toetajad

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a RELEASE ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

30. juuni 2017

Derivco is looking for a ENVIRONMENT SUPPORT ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

05. juuli 2017

Derivco is looking for a PRODUCTION DESIGNER

Derivco Estonia OÜ

16. juuli 2017

Arvamused

Käsi­raamatud