Autor: Kaimar Karu • 28. oktoober 2021

Kaimar Karu: suhtlus tehnoloogiaga liigub klaviatuuri pealt hääle peale

Suhtlus digitehnoloogiaga liigub klaviatuuri pealt hääle peale, kinnitas endine IT-minister Kaimar Karu IKT aastakonverentsil.

Kaimar Karu esines 13. oktoobril IKT aastakonverentsil.
Autor: Raul Mee

Mis seisus oleme meie oma eesti keelega?

Järgneb endise IT-ministri Kaimar Karu kommentaar:

Võib-olla me peaks lõpetama mingis mõttes digiteenustest rääkimise. Selles teenuses, millest kodanik huvitub, on digitaalne komponent tihti olemas, aga ta ei huvitu digiteenusest. Ja see ei ole ainult digitaalne komponent, mida kodanikule pakutakse. See on ikkagi tavaline riigiteenus või avaliku sektori teenus, mis väga suures mahus toetub digitehnoloogiale, aga kuivõrd see nüüd digitaalne teenus on, see jääb küsimuseks.

Suund personaalsetele teenustele

Üks suund, kuhu asjad liiguvad, on personaalsed teenused. Need põhinevad andmeanalüüsid, näiteks personaalne õpiteekond või personaalmeditsiin. Siin tuleb silmas pidada ka seda, et oma isiklike andmete jagamine, sellest teadlik olemine ja selle osas otsuste tegemine muutub olulisemaks.

Andmeid on väga raske analüüsida, kui neid pole kogutud. Andmete kogumiseks tuleb andmete omanikult luba saada. Isiklike andmete omanikud oleme meie ise. Hetkel riik neid andmeid omab, aga ta ei tohi samamoodi neid kõige jaoks kasutada. Riigil ei ole võimekust kogu tööd ära teha, erasektor peab appi tulema.

Kas erasektor tohib meie isiklikke andmeid kasutada või mitte selleks, et pakkuda meile paremat teenust? Ja kus on see koht, kus me saame öelda, et jah, see ettevõte tohib ja see ettevõte ei tohi?

Teenused muutuvad nähtamatuks

Enamikel inimestel ei ole hommikul ärgates eesmärki riigiga suhtlema hakata, nad tahavad midagi enda jaoks ära teha. Teenused, mida riik neile pakub, ei pea olema sellised, mis kohe näkku kargavad või on kuidagi käega katsutavad. Need teenused, mida kodanik vajab või ettevõte vajab, võiks käia kuidagi taustal.

Natuke ka vorst-vorsti vastu lähenemine, mida ka statistikaamet on tasakesi arendama hakanud, on see, et kui mina sulle oma andmeid annan, siis mida mina sealt vastu saan, ka teenuste puhul. Näiteks ettevõtjail on erinevat tüüpi aruande kohustusi. Üks on see, et mina annan neid andmeid riigile, aga mida riik nende andmetega teeb?

Praegusel juhul avaldatakse statistikat, ent üks suund, kuhu liigutakse, on see, et ettevõtjailt tulevad andmed ei ole väga kvaliteetsed, kuna ettevõtjad ei näe sellest kasu. Mida statistikaamet saaks vastu anda? Kui andmed on paremad, kas mina ettevõtjana saaksin sealt infot, mis aitaks mul oma äri edendada?

Keeletehnoloogia üha tähtsam

Oluline suund on keeletehnoloogia, mis on eesti keele osas juba üllatavalt tugevaks muutunud. Ja see muutub üha olulisemaks, sest suhtlus digitehnoloogiaga liigub tasapisi klaviatuuri pealt hääle peale.

Eesti on keerulises olukorras väikeriik, võrreldes inglise keelega, aga meie teadlased on selles vallas teinud päris palju head tööd.

Digiteenuste arendamisel tuleb silmas pidada seda, et kas me midagi muud sellega ära ei lõhu, kas me ei pane inimesi käituma moel, mis pole kestlik jne. Seega ei tohi digilahenduse loomise puhul mõelda vaid selle konkreetse lahenduse kontekstis, vaid mis on selle mõju ühiskonnale laiemalt, mis on selle mõju indiviididele ning kuidas vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid.

Äripäev korraldab 8. detsembril suurandmete konverentsi, kus otsitakse asjatundjate abil vastust küsimusele, kuidas järgmisel aastal andmetest ettevõtte omaniku või juhina rohkem kasu saada. Muuhulgas on teemadeks teeninduse automatiseerimine, äriprobleemide lahendamine andmete abil, tehisintellekt tööstusettevõttes, andmetel põhinevad uued teenused ja andmete roll müügi suurendamisel. Lisainfo ja registreerumine:

Jaga lugu
Ituudised.ee toetajad:
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 517 7736
Kertu KarnerIT konverentside projektijuhtTel: 553 7112