Andmekaitse: võlglaste andmeid ei tohi lõputult avaldada

Võlglase andmeid võib maksehäireregistris avaldada üksnes seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Avaldatud andmete õigsuse eest vastutab andmed avaldamiseks saatnud võlausaldaja, teatas andmekaitse inspektsioon.

Halduskohus jättis jõusse andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse ASile EMT, lõpetada eraisikust võlglase andmete avaldamine maksehäireregistris. Mullu jättis ringkonnakohus jõusse samalaadse ettekirjutuse Hansapangale.

"Seoses nende kohtuotsustega on meilt korduvalt küsitud, kas eraisikust võlglaste andmeid ei võigi enam maksehäireregistris avaldada," sõnas inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. "Vastus on, et võib, kuid seda ei saa teha lõputult. Võlakohustused täitnud inimesele tuleb teatud aja möödumisel anda uus võimalus," märkis ta.

Võlglase avaldamine maksehäireregistris peab olema lepingus kokku lepitud. Seadus lubab eraisikute võlaandmeid maksehäireregistris avaldada mitte kauem kui kolm aastat lepingu rikkumisest. Samuti on keelatud isikute kohta selliseid andmeid edastada juba siis, kui kohustuste rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva.

"Loomulikult on ettevõtetel vajalik hinnata eraisiku usaldusväärsust uute lepingute sõlmimisel, kuid inimese andmeid ei saa maksehäireregistrisse igaveseks jätta," selgitas Peep.

Inspektsiooni ettekirjutus ASile EMT puudutas aegunud võlanõuet. Nii inspektsioon kui kohus leidsid, et kuna EMT loobus võlanõudest selle aegumise tõttu, on võlgniku isikuandmete jätkuv avaldamine seadusega vastuolus. Ettekirjutus Hansapangale puudutas võlanõuet, mille avaldamiseks pangale antud nõusolekut ei lugenud inspektsioon ega pank piisavaks selgeks.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb