4. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma arvan, et tegemist on väga hea ideega. Esiteks idee populariseerib investeerimist. Täna on eestlane väga nadi investeerija, aga ka nadi säästja olnud. Osalemine ja osalemise käigus õppimine kindlasti toob rohkem inimesi investeerima ning pensionipõlveks vara kasvatama," kommenteeris Kivinurm-Priisalm Andrei Korobeiniku uut projekti cutefund.com.

Ta lisas, et teiseks võimaldab see idee kasvatada peale uusi investeerimisjuhte ja analüütikuid. Sisuliselt on võimalik juba keskkooliõpilastel ja üliõpilastel, kes teema vastu huvi tunnevad, reaalselt kätt proovida ning saada kogemusi. Fondi juhtimise töös osalemine võiks olla lausa “kohustuslik” osa ülikooli finantsjuhtimise programmist kõik kolm kuni viis aastat.

"Kolmandaks on investeerimisideede genereerimine. Suurema seltskonna “fondijuhtide” hulgast tuleb ka kindlasti rohkem huvitavaid ideesid, mida on võimalik turul testida," sõnas Kivinurm-Priisalm.

Tema sõnul on aga uue projekti negatiivse poole pealt kindlasti probleemiks vastutuse puudumine. "Kui tavaliste fondide puhul on kindel fondijuht, kes investeerimisvalikuid põhjendab, siis rahvahääletuse korral on vastutus hägune. Aga võimalik, et planeeritav tarkvaraline lahendus vähendab seda probleemi ning suudab samuti riskijuhtimise ära hallata."

"Kui fondi maht peaks kasvama ning fond investeerib vähelikviidsetele turgudele, on risk, et keegi hakkab kasutama sellist fondi oma isiklike positsioonide tootluse parandamiseks, mida on üsna keeruline tuvastada. Tavalistes fondihaldusfirmades on piirangud isiklikule kauplemisele väga ranged ning eelkõige eeldatakse investeerimismeeskonnalt investeerimist oma juhitavatesse fondidesse," rääkis ta.

Kivinurm-Priisalm rõhutas, et riskina peaks välja tooma veel aspekti, et suurt kasu lõikaksid uuest fondist maaklerid, kes iga vahendatud tehingu pealt teeniksid komisjonitasu. Seetõttu oleks oluline eristada, et maaklerid ei genereeriks ise ideesid, millelt ise hiljem kasu lõikavad.

"Tundes Andreid on tal kindlasti globaalsemad plaanid fondiga, kui vaid Eesti piirid. Siin aga tekivad jurisdiktsiooni ja registreerimise küsimused, mis pole nii lihtsad ülepiiriliselt lahendada," lisas ta.

"Kuna tegemist on jaetootega, siis konkureerib uus fond eelkõige jaeklientidele suunatud pankade finantstoodetega. Enamus pankadest sõltumatud Eesti varahaldusfirmad on keskendunud instutsionaalsete klientide teenindamisele ning nende äri uus toode oluliselt ei mõjuta," sõnas Kivinurm-Priisalm.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb