9. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui räägime sellest, et tuleb hakata rohkem IT-spetsialiste koolitama, siis ülikoolid ütlevad, et mingil määral on üliõpilaste arvu suurendamine veel võimalik - aga siis tuleb ette koolilõpetajate kvaliteedi probleem. Ehk see, kas matemaatika, füüsika ja üldse loogilise mõtlemise tase on piisav tipptehnoloogiaga tegelemiseks," rääkis Saar.

Siinkohal on Eestis järgmine probleem - reaalainete õpetajatele ei tule peale piisavalt järelkasvu, sest neid aineid ei ole muudetud huvitavaks.

"Kui vaatame ka huvikoole - et kui palju on õpilastel peale kooli võimalik tegeleda tehnoloogiaga - siis enamasti õpetatakse seal sporti, muusikat. Need on ka vajalikud asjad, kuid kui vaadata, kui palju reaalainetega huvialakoolides tegeleda saab, siis selliste huvialaringide hulk on hämmastavalt väike," märkis Saar.

Ta lisas, et keskkooli matemaatikaeksam on täna küll kohustuslik, aga õpilastel on võimalik valida kergema ja raskema variandi vahel. "Ehk õpilased, kes lõpetavad põhikooli, on paljuski endale juba ka valiku teinud, mis suunas nad edasi õpivad."

Saar leidis, et kohustuslik matemaatikaeksam võib tekitada ka vastupidist efekti ja noori reaalteadustest ka eemale tõrjuda. "Valik peaks olema ikkagi vaba, sest jõuga me IT-spetsialiste ei koolita."

Siinkohal tulekski Saare sõnul tippspetsialistide pealekasvu nimel alustada tegeliku tööga ehk lapses huvi kasvatamisega juba põhi- ja algkoolis. "Ülikoolid võivad küll aina paremaid professoreid palgata, aga spetsialistide arvu me ei kasvata sealt, vaid meil oleks vaja algõppes teha leiutamine ja katsetamine populaarsemaks, et rohkem inimesi tunneks huvi reaalainete vastu."

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb