Mehis Sihvart: ühtsed hanked vähendavad hankijate töökoormust

RIK on esimene keskne hankija Eestis. Mida see muutus endaga kaasa toob? 

RIK-i jaoks tähendab see töökoormuse suurenemist nii hangete läbiviimise osas kui ka tehnilise spetsifikatsiooni nõuete ühtlustamise osas. Teistele hankijatele jälle omakorda keskselt tehtavate hangete osas töökoormuse vähenemist. Samuti on näidanud 2 aasta jooksul tehtud ühishanked, et mastaabi efektist saadav hinna ja kvaliteedi võit on arvestatav ning eriti just väiksemate hankijate jaoks.Alustasite ühishangetega 2011. aastal. Mida võib täna kogemustest järeldada ja kuidas hindate seda hankevormi võrrelduna teistega?

Ühishangete peamine kogemus keskse hankimise valguses on tehnilise spetsifikatsiooni ühtlustamine erinevate hankijate poolt. Tänane kogemus näitab, et hankijatel on suhteliselt sarnased soovid ja vajadused, mistõttu on võimalik ka need kokku kirjutada soetatava toote nõuetesse. See aga võimaldab edaspidi lihtsamalt infotehnoloogilisi vajadusi standardiseerida.Tegemist ei ole eraldi hankevormiga, küll aga hangetega, mis nõuavad erinevatelt inimestelt tavapärasest rohkem tööd. Samas on andnud see kogemus ka hea võimaluse RIK vastavaid hankeid teise pilguga hinnata. Võrreldes hangetega, mida RIK korraldab ainult enda jaoks, on ühishange ajamahukam, töömahukam ning vaja on nõustada ka lepingu sõlmimise järgselt teisi ühishankijaid (lepingulistes nüanssides).

Millised on täna RIK-i suurimad väljakutsed ning millised on täna avaliku sektori suurimad väljakutsed IKT vallas?

Kesksete hangete ja ühishangete valguses räägime siiski peamiselt riistvara ning sarnaste valmistoodete koos-ostmisest. Seega peale keskse hankija tegevuste käivitamise on kindlasti RIKi ning ka kogu avaliku sektori suurimateks väljakutseteks lähiaastatel parendada ning arendada ka tarkvara-arenduse mudeleid. Hetkel on see aktiivselt teemaks ITL-i ja suuremate IT-asutuste vahel.